Praegust süsteemi tuleks Iva hinnangul muuta paindlikumaks, et see arvestaks riiklike eesmärkide ja lapsevanemate töö- ja elukorraldusega.

Valitsuskabinet arutas Iva ettepanekuid neljapäevasel kabinetinõupidamisel. Arutelu jätkatakse uuesti märtsis ning eelnõu on kavas valmis saada sügiseks, teatas sotsiaalministeerium pärast valitsuse kabinetinõupidamise lõppu.

Eesti Päevalehe andmeil tekkis Iva ettepanekutest pikk vaidlus. Ajalehele teadaolevalt tekitas eelkõige küsimusi plaan lubada vanemal hüvitise saamise ajal ka tööl käia. Kokkuleppele ei jõutud.

Kaia Iva leiab, et vanemahüvitise saamise ajal võiks lapsevanem ka paralleelselt tööd teha. Sama leiab ka suurima opositsioonipartei esimees, endine sotsiaalminister Hanno Pevkur. Samas ei tohiks tema hinnangul juba töötava süsteemi aluspõhimõtteid muuta.

"See kui vanemad käivad tööl hüvitise ajal, on igati loomulik. See on olnud üks suuremaid muresid, et noored tuleksid tööturule tagasi kiiresti, see on see, kus me oleme valmis arutama kõiki võimalusi, kuidas noori emasid ja isasid tuua ruttu tööturule tagasi. Kui minna süsteemi aluspõhimõtteid lõhkuma, siis sellega ei saa me nõus olla," kommenteeris ta "Aktuaalsele kaamerale".

Lisaks võiksid Iva sõnul saada mõlemad vanemad iga kuni kaheksa aastase lapse kohta lapsepuhkust, kuid mitte rohkem kui kuni 30 päeva ulatuses aastas. Tasu suurus oleks 50 protsenti vanema eelmise aasta keskmisest maksustatud tulust. ​

Emale minimaalselt kuu enne ja pärast sünnitust

Iva pakutud muudatuste tulemusena tekiks alla kolmeaastast last kasvatavale vanemale üks puhkus ja üks hüvitis, mis tugineks eelkõige praeguse lapsehoolduspuhkuse ja vanemahüvitise põhimõtetele. Muudatuse raames liidetaks emadele suunatud 140-päevane rasedus- ja sünnituspuhkus, 10-päevane isapuhkus ja kuni kolmeaastane lapsehoolduspuhkus ning 140-päevane sünnitushüvitis, 10-päevane isapuhkuse tasu ja 435-päevane vanemahüvitis.

Sellises skeemis on emale ette nähtud minimaalselt kahe kuu pikkune individuaalõigus ehk vanemahüvitisest vähemalt kuu enne ja kuu peale lapse sündi on reserveeritud emale.

Töösuhtes emal on võimalik vanemapuhkusele jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, varasema töösuhteta naised saavad vanemapuhkusele jääda alates lapse sünnist. Jäädes vanemapuhkusele vähem kui 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, pikeneb selle võrra vanemahüvitise maksmise periood peale lapse sündi.

30 päeva vahetult enne ja peale lapse sündi on kaetud töötamise piiranguga, et tagada naise ja lapse tervise kaitse.

Isale minimaalselt üks kuu vanemapuhkust

Isale on sellises skeemis ette nähtud ühe kuu pikkune individuaalõigus ehk üks kuu vanemahüvitisest on reserveeritud isale. Isa individuaalõigus liidetakse olemasolevale vanemahüvitise perioodile ehk makstakse vanemahüvitist peale lapse sündi kokku 575 päeva ehk kuni lapse umbes 19 kuu vanuseks saamiseni. Kui isa oma individuaalõigust ei kasuta, kaotab ta selle osa vanemahüvitisest.

Ühtne hüvitis tähendab sünnitushüvitise, isapuhkuse tasu ja lapse hooldustasu liitmist ning vanemapuhkuse vanemahüvitisega tasustamist. Hüvitise miinimummäär on töötasu alammäär ja maksimummäär keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.

Kokku makstakse vanemahüvitist maksimaalselt 605 päeva: sellest töösuhtes emale 30-70 päeva enne sündi, kõigile emadele 30 päeva peale lapse sündi, isale 30 päeva. Jagatav osa on 475-515 päeva.

Paindlik hüvitis muu tulu kõrvalt?

Lisaks on Iva teinud ettepaneku võimaldada kasutada vanemahüvitist kogu vanemapuhkuse perioodil paindlikult, seda vajadusel katkestada ja jätkata kasvõi päeva kaupa. Lisaks säilib määratud vanemahüvitise ka samaaegse tulu teenimise korral.

Seda võimalust on võimalik kasutada lapse kolmeaastaseni, siis puhkuse ja vanemahüvitise saamise õigus lõppeb ja kasutamata jäänud õigus aegub.

Vanematel tekib võimalus viibida vanemapuhkusel ja hüvitist saada ka samaaegselt, see vähendab vanemahüvitise maksmise perioodi vastavalt ühiselt kasutatud ajale.

Lisaks on Iva teinud ettepaneku võimaldada mõlemale vanemale iga kuni kaheksa-aastase lapse kohta tema sissetulekuga seotud tasustatud lapsepuhkust kas ühes osas või osadena, kuid kokku mitte rohkem kui 30 päeva ulatuses aastas. Lapsepuhkuse tasu suurus oleks 50 protsenti vanema eelmise kalendriaasta keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

Sotsiaalkaitseministri ettepanekute kohaselt tuleks ka ühtlustada lapsendamispuhkuse ja lapsendamishüvitise põhimõtted sarnaseks vanemapuhkuse ja vanemahüvitisega ning laiendada skeemi hooldusperedele ja kõigile uude perre lapsendajatele.

Antud ettepanekud toetavad sotsiaalkaitseministri hinnangul vanemate osalemist tööturul ja soodustab laste kasvatamise jagamist vanemate vahel.