"Foorum": Paindliku vanemapuhkusega lahendatakse tööjõuprobleemi ({{commentsTotal}})

Teisipäevases ETV saates "Foorum" oli teemaks kavandatav paindlik vanemapuhkus, mida olid stuudiosse tulnud arutama naispoliitikud. Saatekülalised arutlesid, kas senine töölt eemale jäämist kompenseeriv süsteem on oma aja ära elanud ning milliseid probleeme peaks asemele kavandatav paindlik süsteem sellisel juhul lahendama.

Uus süsteem annaks juurde ühe kuu vanemapuhkust, mida saaksid kasutada ainult isad, ülejäänud aega võiksid vanemad omavahel jagada, vastavalt pere paremale äranägemisele. Samuti võimaldaks uus süsteem teha hüvitise saamise ajal ka täis- või osaajaga tööd.

Yoko Alender (RE), kes kuulub emapalga välja töötanud Reformierakonna ridadesse, kaitses senist süsteemi, leides, et see peaks säilitama oma funktsiooni hüvitisena ehk kompenseerima palka ajal, mil lapsevanem on lapsega kodune.

Uue süsteemi eestkõneleja, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) toetab mõtet, et uus süsteem võimaldaks vanemahüvitise saamise ajal ka tööl käia ning teha kasvõi aeg-ajalt või osa-ajalist tööd. Tema soov on, et enam mehi otsustaks lastega koju jääda, nii nagu see on Põhjamaades, kus vanemapuhkust kasutab 80-90 protsenti isadest, sellal kui Eestis kasutab võimalust pisut alla kümne protsendi isadest.

Iva leidis, et uus süsteem toetaks olukorda, kus emad ei jaksa enam väikelapsega kodus olla ja vahepeal tööle ihkavad - uus süsteem võimaldaks vanemapuhkust välja võtta ka ositi kuni lapse kolme-aastaseks saamiseni.

Kommentaatoritoolil istunud Pere ja Kodu peatoimetaja Heidit Kaio tõi esile, et senine süsteem toetab laste riburadapidi saamist, sest viimase sissetuleku alusel arvutatakse seda üksnes juhul, kui lastel on kuni 2,5 aastat vanusevahet, eeldusel, et ema pole vahepeal tööle läinud. Samuti tõstatas Kaio küsimuse, miks peaks ema maksma hüvitise lapsehoiule ära, kui ometigi oli hüvitise algne mõte soodustada emadel lastega pikemalt kodus olemist ja rinnapiimaga toitmist.

Ka Helmen Kütt (SDE) toetas mõtet, et lapse ja pere huvides oleks see, et vähemalt esimene pool aastat oleks lapsega kodus kindlasti ema, mida toetavad mitmed uuringud.

Kommentaatorina üles astunud sotsiaalteadlane Rainer Kattel tegi ettepaneku, et vanemapalk võiks olla astmeline, mis tähendab, et kõrgemapalgalised saaksid vähem hüvitist. Selle raha, mis kõrgemapalgaliste arvelt sedasi üle jääb, saaks suunata lasteaiakohtade loomisesse ja üksikvanemate toetamisse.

Uus süsteem annaks ühe kuu vanemapuhkust ainult isale kasutada, ent üksikvanemad seda ühte kuud lisaks ei saa, ehkki peavad kogu aeg ainukoormusega last kasvatades toime tulema, mida võiks pidada üksikvanematele liiga tegemiseks.

"Ta ei tee neile liiga, aga ta ei anna neile ka eelist. Isapuhkus on ka praegu nendes peredes, kus isa on," kommenteeris tähelepanekut Iva.

Ministri selgitusel näeb plaan ette alampalgast lähtuva vanemahüvitise alampiiri kehtestamist, sellal kui ülempiiriks jääb kolm keskmist palka. Iva selgitusel ananb alumise piiriga hüvitis kindlustunde ka üliõpilastele ja teistele, kes ei tööta, et mingi sissetulek on tagatud.

Kaio leidis, et süsteem, mis võimaldab teenida hüvitisele teist sama palju palka lisaks, üksnes kasvatab ebavõrdsust ning soodustab imikute kõrvalt tööle minekut, mis ei peaks olema selle kalli meetme eesmärk.

Samuti soovitas Kaio pigem mõelda, kuidas saada tööle need naised, kes lastega aastaid kodus on ja kelle mehed Soomes tööl on, kui et muretseda "Kalamaja isade" pärast, kuidas neid rohkem lastega koju saaks suunata.

Iva tunnistas, et tööandjad vajavad hädasti abikäsi, kasvõi ajutiselt, mis on ka üheks põhjuseks, et süsteemi muutmine ette võeti.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: