Eksperdid Süüria rahukõnelustelt häid tulemusi ei oota ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Mohamad Abazeed/AFP/Scanpix

Süüria rahukõnelusi peetakse nüüd kahes kohas - lisaks Astanale toimuvad need ka ÜRO vahendusel Genfis. Eksperdid ei oota ei Genfist ega oodanud ka Astanast häid tulemusi. 

Genfi kõneluste järjekordne voor peaks algama 23. veebruaril, Astanas aga peeti pärast mitut edasilükkamist maha Venemaa ja Türgi vahendatud kõneluste järjekordne voor, vahendas "Välisilm".

Kasahstani pealinnas tõepoolest jõuti järjekordse relvarahu sõlmimiseni, ehkki väga habrastel tingimustel ning Venemaa hakkas varakult hõiskama, et Astana kõnelusi on saatnud edu.

Ka USA uus valitsus on Astana kõnelustele poolehoidu avaldanud. "Türgi ja Venemaa on usaldusväärsed käendajad ja me uurime, kuidas USA saab Astana kaudu rahuprotsessi kiirendada," ütles USA suursaadik ISIS-e vastases koalitsioonis Brett McGurk.

Astana protsessi toetab ka ÜRO erisaadik Staffan de Mistura, kes on Süüria kriisis ilmselt kõige mainekam ja ka kannatava Süüria rahva heaks kõige rohkem ära teinud diplomaat.

"Me toetame Astanat ja sealseid kohtumisi, muidugi eeldusel, et need on kirurgilised, laserkiire täpsusega väga tähtsates küsimustes, ülesehitavad, stabiliseerivad, sõjategevust uuesti katkestavad. Peale selle on ka usaldust rajavad meetmed, mis tähendavad näiteks humanitaartöötajate ligipääsu, mida praegu ei ole, aga mis on väga kurb," rääkis de Mistura.

Rahvusvaheliste suhete asjatundjad aga ei ilmutanud Astanas peetud kõneluste suhtes mingit entusiasmi just seetõttu, et kogu Astana protsess on vastupidine de Mistura kirjeldatule. "Kirurgiat ja laserikiire täpsust" polnud ekspertide hinnangul Astanast loota praegu ega ole ka edaspidi.

"Minu arust ei vii Astana kõnelused kuhugi, sest sinna on kaasatud kõik osalised. Nii ulatuslike erimeelsuste puhul läbirääkimistelaua taga on väga raske kellegagi mingisugusegi leppeni jõuda, eriti, kui keegi mingit leppimisvalmidust ei ilmutagi," kommenteeris Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Ahmet Kasim Han.

Astana kõneluste esimene voor peeti jaanuari lõpus ning järgmisi on oodata. Astanas peetavail kõnelustel on ilmselt muidki, võib-olla tähtsamaidki funktsioone peale Süürias rahu jaluleseadmise. Näiteks peavad need näitama Venemaa ja Türgi vahel taastärganud häid suhteid.

Genfi kõnelustel selliseid kõrvaltähendusi pole, ometi ei oodata sealtki otsustavaid tulemusi, ehkki osalised optimistlike avaldustega esinevad.

"Me läheme Genfi täie pühendumusega ja ettevalmistusega rääkima läbi poliitilise lahenduse üle, mis teeb lõpu konfliktile ja rajab teed tegelikult, kaasavale üleminekule ning äärmusrühmituste kõrvaldamisele. Tegelikkus on lihtne. Me ei saa tegeleda kohalikku ja kogu maailma stabiilsust ähvardavate julgeolekuohtudega kuni Assad on võimul," ütles Süüria rahvusliku koalitsiooni president Anas al-Abdah.

Peamine põhjus, miks Genfist midagi oodata ei tasu, on tõik, et keegi ei tea, mida uue presidendiga USA tegema ning kuhu pöörama hakkab.

Teine põhjus on Bashar al-Assadi taastuv jõud. Assadi positsioon on praegu tugevam kui kunagi varem kodusõja ajal, kui selle päris algus välja arvata. Nii tugevaks on Assad saanud Venemaa ja Iraani toel ning mõlemad pingutavad selle nimel, et diktaatori jõud veelgi kosuks.

Opositsioon on aga jätkuvalt leppimatu - nende hinnangul Süürias Assadile kohta pole.

Luik: Astana kõnelustel on osapooltel oma erihuvid

"Aktuaalse kaamera" aastalõpu saates ütles Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Jüri Luik, et ta ei näe, et käesoleval aastal oleks kellelgi valmisolek korraldada sellist rahukonverentsi, mis sõja Süürias tegelikult lõpetaks. Ta ütles, et rahu võiks tuua selline lepe nagu oli Daytoni lepe Bosnias.

"Välisilmale" selgitas Luik, et ÜRO juhitud kõnelustel on laua ümber väga suur hulk riike, kes on kaudselt või otseselt konfliktiga seotud, aga seal ei ole võitlejate esindajaid ehk Süüria Vaba Armee esindajaid, vaid on poliitikud, kes neid esindavad.

Astana protsessi on ellu kutsunud Venemaa, Türgi ja Iraan. Seal on Luige sõnul laua ümber inimesed, kellel on konfliktile kahtlemata suurem mõju. Konflikt pole tema sõnul aga jõudnud sellisesse faasi, et oleks võimalik milleski kokku leppida, põhiliselt selle tõttu, et kõigil neil osapooltel on oma erihuvid.

"Kui võrdleme seda Daytoni rahulepinguga, siis USA huvi, kes tol ajal vahendas läbirääkimisi, oli rahu Bosnias. Sellest nad ka lähtusid, neil polnud mingeid soove ei territooriumi vallata, ei mingeid maavarasid saada, ainult rahu ise oligi nende eesmärk. Praegu seda ei ole - Türgil on oma eesmärgid, mis puudutavad Põhja-Süüriat, Iraanil oma eesmärgid, Venemaal oma väga selged eesmärgid, mis puudutavad Süüria lääneosa. Nii et selles mõttes asi väga hästi ei suju," selgitas Luik.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: