Nord Stream 2 tooks 80 protsenti Euroopas vajaminevast gaasist trassi kaudu, mille üks ots oleks Venemaal, teine Saksamaal. Analüütikud tõdesid, et Kesk- ja Ida-Euroopas tooks see tõenäoliselt kaasa gaasi hinna tõusu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teine küsimus on uue torujuhtme ehitamise majanduslik mõttekus. Kui aluseks võtta täna kehtivad Ukraina gaasitransiidi hinnad võib Nord Stream 2 ära tasuda, leidsid analüütikud.

"Aga kui Ukraina otsustab alandada transiidihindu, võib majanduslik tasuvus muutuda," märkis EWI ER&S teadur Simon Schulte.

Saalis istunud Naftogazi esindaja sõnul plaanib Ukraina gaasitransiidi tasusid alandada alates 2020. aastast pea kümme korda.

Eraldi küsimus on, kas pärast Nord Stream 2 väljaehitamist Vene gaas üldse enam Ukrainasse jõuab. Gazpromi esindaja Sebastian Sassi sõnul jõuab küll.

"Keegi ei taha Ukrainat välja lõigata. Meie idee on ehitada täiendav tarnekanal täiendava gaasi jaoks. EL-i gaasitarbimine püsib järgmised aastakümned umbes samal tasemel, aga Lääne-Euroopa gaasitootmine väheneb. Nii et vajame olemasolevaid tarnekanaleid ja uusi selleks, et EL-i tarbijatel oleks piisavalt gaasi," väitis Sass.

Peamised vastuolud Nord Streami laienduse asjus puudutavad aga Euroopa energiapoliitika konkurentsireegleid ja energialiidu ideed. Kui Gazprom väidab, et niinimetatud kolmas energiapakett ei peaks nende torujuhet puudutama, siis vastuolust energialiidu põhimõtetega on raske mööda vaadata.

Institute for Statecrafti vanemteadur Alan Riley

"Euroopa energialiidu idee on mitmekesistada tarnekanaleid ja tarnijaid. Nord Stream 2 vähendab tarnekanaleid ja suurendab sõltuvust juba praegu domineerivast tarnijast," märkis Institute for Statecrafti vanemteadur Alan Riley ja rõhutas, et see ei haaku kuidagi energialiidu ideega.

Ajal, mil Euroopa Komisjon on Nord Streami laienduse küsimuses alles seisukohta kujundamas, on Poola valitsus võtnud jõulise seisukoha.

"Ma ei mõista argumente, mis väidavad nagu territoriaalvetes ei kehtiks EL-i õigus. See on vastuvõetamatu. Ja me loodame, et Euroopa Komisjon annab sellele lähikuudel ametliku pöörde," lausus Poola diplomaat ja energeetikaekspert Szymon Polak.