Kaitseväe arengukava: uued soomukid, küberväejuhatus ja isamaaline kasvatus
Kaitseminister Margus Tsahkna allkirjastas neljapäeval kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018-2021, milles on lahti kirjutatud sõjalise riigikaitse lähiaastate arengueesmärgid ja nende saavutamiseks kuluvad vahendid.
Aastad 2018-2021 toovad kaitseväele soomusmanöövervõime, küberväejuhatuse ja uued käsitulirelvad, paraneb õhu- ja mereoperatsioonide juhtimine ning arendatakse harjutusväljasid, teatas kaitseministeerium.
Tsahkna sõnul tõstab Eesti nelja aasta jooksul oluliselt reaalset iseseisvat kaitsevõimet, et oleks valmisolek koheselt reageerida, kui selleks vajadus tekib. "2017. aasta eelarves on laskemoona hankimiseks ette nähtud 40 miljonit eurot ning aastatel 2018-2021 investeerime laskemoona veel 166,5 miljonit eurot, eesmärgiga tõsta kaitseväe lahinguvõimet," ütles kaitseminister.
Tsahkna lisas, et oluline samm on täiendava kaitseinvesteeringute programmi käivitamine järgmisest aastast. "Kolme aasta jooksul suunatakse programmist 60 miljonit eurot suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamisse," lisas ta.
Kaitseministeerium teatas, et soomusmanöövrivõime loomise programm on värske nelja-aastase arengukava üks suuremaid võimearendusprojekte. 2019. aastaks on Scoutspataljoni käsutuses 44 lahingumasinat CV90, 2020. aastaks on nende kõrval valmis ka toetussoomukid. 2021. aastal peaksid Eestisse jõudma esimesed hangitavad liikursuurtükid.
Vastavalt arengukavale on tänavu plaanis vahetada välja Scoutspataljoni käsitulirelvad, aastaks 2021 peaks uued käsitulirelvad olema kasutusele võtnud kogu 1. jalaväebrigaad. Kava näeb ette ka kogu kaitseväe sõjaaja struktuurile killu- ja kuulivestide soetamise, samuti öövaatlusvõimekuse loomise.
Kaitseväe juhtimisvõime ja sõjalise küberkaitse arendamiseks on vastavalt arengukavale plaanis senise staabi- ja sidepataljoni baasil luua küberväejuhatus, kuhu konsolideeritakse kõigi valitsemisala asutuste kübervaldkonna kompetents. Samuti on arengukavas õhuoperatsioonide juhtimise keskuse väljaehitamine ning investeeringud mereolukorra teadlikkuse tõstmiseks.
Rajatakse uued laskemoonalaod, ehitatakse välja Klooga ja Nursipalu harjutusväljakud
Eesti sõjalise võime kasvu ning liitlaste kohaloleku tagamiseks näeb arengukava ette investeeringud harjutusaladesse. Lisaks kaitseväe keskpolügooni arendamisele on kavas raames plaanis Klooga ja Nursipalu harjutusväljade väljaehitamine.
2017. aastal valmivad Tapal kolm kasarmut, söökla, samuti erinevaid rajatisi tehnika hoolduseks ja varustuse hoidmiseks. Arengukava järgi jätkuvad investeeringud Kaitseliidu taristusse ja lasketiirudesse, uue hoone saab sõjaväepolitsei ning rajatakse täiendavad laskemoonalaod.
Riigikaitsele vajaliku inimvara hoidmiseks ja arendamiseks näehakse ette vahendid tegevväelaste arvu kasvatamiseks ja nende palga konkurentsivõime säilitamiseks, samuti reservväelaste toetuste tõstmiseks umbes veerandi võrra. Kaitseliitlaste tõhusamaks rakendamiseks sõjalises riigikaitses on plaanis luua viis täiendavat maakaitsekompaniid.
Algab noorte isamaalise kasvatuse programm
Tsahkna ütles, et peab väga oluliseks naiste senisest ulatuslikumat rakendamist sõjalises riigikaitseks, sest vormis naised annavad kaitseväele vääramatu jõu. "Riigikaitse on kogu rahva vastutus, kõik naised ja mehed on kaitseväkke võrdselt teretulnud. Ajateenistus on portaal kaitseväkke sisenemiseks ja annab julgetele naistele harukordse võimaluse end riigikaitses teostada," märkis Tsahkna.
Ministri hinnangul pööratakse rohkem tähelepanu ka noorte kaitsetahte suurendamine ja algatakse noorte isamaalise kasvatuse programm.
Lisaks sõjalise kaitse arendamisele näeb käesolev arengukava ette vahendid teadus- ja arendustegevuse edendamiseks, samuti kahekordistame toetusi arenevale Eesti kaitsetööstussektorile.
Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2018-2021 koostati lähtuvalt riigikaitse pikaajalisest arengukavast aastateks 2017-2026, NATO väevõime-eesmärkidest ning kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest, märkis kaitseministeerium.
Toimetaja: Indrek Kuus
Allikas: ERR