Varjupaikadel napib raha perevägivalla ohvrite ja nende laste nõustamiseks ({{commentsTotal}})

Naiste Kriisikodudel napib raha, et pakkuda kõiki vajalikke nõustamisteenuseid lähisuhtevägivalla ohvritele ja vägivalda pealt näinud lastele. President Kersti Kaljulaid ütles iseseisvuspäeva kõnes, et perevägivallaga võitlemiseks on vaja investeeringuid ja avalikku tähelepanu.

President Kersti Kaljulaid kutsus üles pingutama, et Eestis oleks vähem kurjust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Politsei teab - pühade ajal saavad inimesed kõige rohkem peksa. Saavad seal, kus peaks olema kõige turvalisem: kodus," kõneles president.

Ajal, mil president murega perevägivallast rääkis, tehti politseile 46 appikutset Eesti kodudest - põhjuseks lähisuhtevägivald. Tihti on appikutsuja telefoni otsas nuttev laps.

Pühapäeva õhtuks kogunes selliseid appikutseid juba 125. Neis ühes peretülis Harjumaal läks käiku tulirelv.

"Perekonnasiseselt tekkis tüli, käiku läks relv, millega ka tulistati. Tulistati küll õhku, aga tüli sai alguse peresiseselt. Ja meie jaoks, loomulikult, kui on tulirelvadega tegu, me reageerime väga suurte jõududega. Ka eile olid kaasatud väga suured politseijõud, erinevad koostööpartnerid, moodustati eraldi juhtimisstaap," selgitas Põhja prefekt Kristian Jaani.

Temasõnul iseloomustab perevägivalda korduvus. Seetõttu on tähtis hoida vägivallast eemal lapsi.

Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja Inga Mikiver tõdes, et vägivalda näinud laste nõustamiseks pole varjupaikadele raha ette nähtud. Lapsi on aidatud nappide eraannetuste toel.

"On sunnitud pealt nägema kägistamist, on sunnitud pealt nägema peksu. Ema palub lapsel, et mine teise tuppa, sest lapsed kangestunult vaatavad seda lihtsalt pealt. Ja paraku on nähtud pealt ka vägistamist," rääkis Mikiver.

President ütles kõnes, et selleks, et anda kannatanutele uus elu, on vaja investeeringuid. Mikiver selgitas, et investeeringuid on vaja selleks, et kannatanud saaks piisavalt psühholoogilist ja juriidilist nõustamist, mis aitaks nad vägivaldsest suhtest välja.

Rahanappus paneb varjupaigad valiku ette - kellele ja kui palju nõustamist anda saab.

"Väiksemates kohtades on psühholoogilist ja juriidilist nõustamist kolm tundi kuus maakonna kohta. Aga vajadus oleks muidugi suurem, arvestades seda, et vastavalt ohvriabi seadusele, kui näiteks inimene saab tänaval peksa, siis kannatanu saab kümme tundi psühholoogilist nõustamist," selgitas Mikiver.

Tallinna Kriisikodul kulub kolmandik eraldatud rahast üüripindadele. Linna antud varjupaigas on ruumi vähe ja puuduolevad eluruumid üüritakse üüriturult.

Vägivaldsest suhtest pääsemiseks oleks aga vaja ka sotsiaalpindu, kuhu ohver saaks pärast varjupaika edasi elama minna. Eestis ootavad lastega emad sotsiaalpinda üle poole aasta, üksikud naised saavad küll voodikoha sotsiaalmajas, kuid ka toanaabri, kes võib olla äsja vanglast vabanenud.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: