Geoloogiateenistuses hakkaks tööle 1. jaanuarist 2018.

"Loodava geoloogiateenistuse põhiülesanneteks on riigi huvides geoloogiline kaardistamine, maapõuealaste andmepankade pidamine, hüdrogeoloogiline seire, rannikute ja seismoseire valdkonna uuringute teostamine, kompetentsuse arendamine,“ ütles Simson.

Geoloogiateenistuse moodustamisega lõpeb äriühingu OÜ Eesti Geoloogiakeskus tegevus. Uuele geoloogiateenistusele annab see üle geoloogiakeskuse lepingulised õigused ja kohustused. Geoloogiateenistusele antakse üle ka keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad geoloogiafond ja puursüdamike kogu.

Maapõue valdkonna õigusloome kujundamine jääb keskkonnaministeeriumi haldusalasse.

Uus riigiasutus hakkab muu hulgas analüüsima praegu mittekaevandatavate maavarade, näiteks fosforiidi kasutuselevõtmist.

Riikliku geoloogiateenistuse loomine on kirjas uue võimuliidu plaanides, kuid tegelikult on see teema majandusministeeriumis päevakorral olnud juba poolteist aastat.

Parem pilt Eesti maavaradest

Ministeeriumi kinnitusel võimaldab uus asutus saada parema pildi sellest, millises seisus on Eesti maavarad, seejuures need, mida praegu ei kaevandatagi.

Üheks maavaraks, mille kaevandamise mõttekust saab uus asutus analüüsida, on fosforiit. "On veel päris palju muid maavarasid, mida ei kasutata, aga mida oleks mõistlik uurida ja millel oleks päris suur väärtus. Näiteks graptoliitargilliit, kvartsmagnetiit jne kuni rauamaakideni välja," selgitas majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman ERR-ile.

"Riigi huvisfääris on kahtlemata päris palju maavarasid, kuid tänase päeval ei ole meil arusaamist, kui palju seda väärtust maa sees on ja mida see kaasa tooks, kui neid maavarasid hakataks kasutama," ütles ta.

"Geoloogiateenistuse sisu on see, et /.../ riik hakkaks ise tellima uuringuid potentsiaalsete maavararessursside kohta. Ja kui uuringuid näitavad, et neid oleks kasulik kasutusele võtta ja ühiskonnale on see vastuvõetav, siis hakataks ette valmistama kontsessioonide andmisi," märkis Leppiman.

Asekantsleri sõnul soovib riik, et selliste analüüside korraldamine ei jääks ainult erasektori ülesandeks. "Kui me meenutame, et aastatel 2010-2014 algatas erasektor osade mittekasutatavate maavarade osas mitmeid uuringuid ja need tekitasid ühiskonnas küsitavusi, siis on mõistlik hoida neid asju riigi käes."