Ilves: Venemaa peab asümmeetrilist sõda

Endine president Toomas Hendrik Ilves ütles Fox Newsile antud intervjuus, et Venemaa peab asümmeetrilist sõda.
Fox News kirjutab, et Ilves jätkab Euroopa ja USA hoiatamist, et nad oleksid ettevaatlikud ja ei alahindaks Venemaa provokatiivseid sõjalisi samme ja rahvusvahelise õiguse rikkumist.
Ilvese põhiline hoiatus on see, et Venemaa tahab saboteerida demokraatiat ja et sõjalised provokatsioonid võivad olla Venemaa eesmärkides teisejärgulised katsete kõrval mõjutada valimisi ja levitada küberruumis propagandat.
"Venemaal on olnud väga agressiivseid sõjalisi õppusi," ütles Ilves Fox Newsile. "Nad on harjutanud tuumarünnakuid Varssavi vastu. Venemaa pommitajad harjutasid strateegiliste sihtmärkide ründamist Rootsis. Sõjaline agressioon teeb kõiki närviliseks. Meil on tegemist allumatu käitumisega ühe tuumajõu poolt," rääkis ta.
Ta lisas, et kuigi Euroopa Liitu, Balti riike ja teisigi teeb see murelikuks, kujutavad kõige vahetumat ohtu Venemaa kasvavad jõupingutused häkkida arvutisüsteemidesse ja sekkuda valimistesse.
"Ma olen rohkem mures nende kavatsuse pärast mõjutada valimisi. Palju odavam on mõjutada valimisi kui minna sõtta," ütles ekspresident.
"Venemaa tegeleb asümmeetrilise sõjapidamisega. See on asümmeetriline, sest nad saavad teha demokraatiatele seda, mida demokraatiad ei saa teha tagasi autoritaarsele valitsusele," selgitas Ilves.
Tema hinnangul on tänavused valimised Prantsusmaal ja Saksamaal eriti murettekitavad, sest Venemaa võib püüda mõjutada nende tulemusi.
Prantsusmaa presidendikandidaadi Emmanuel Macroni nõunikud on juba süüdistanud Venemaa häkkereid katsetes kahjustada tema kampaaniat sotsiaalmeediapostituste kaudu. Venemaa president Vladimir Putin, kes toetab Rahvapartei kandidaati Marine Le Peni, on eitanud, et Venemaa püüab Prantsusmaa valimistesse sekkuda.
"Nad häkivad e-kirju ja avaldavad piinlikusttekitavaid artikleid. Venelastele ei meeldi Macron, nad ei taha, et ta saaks presidendiks. Macroni nähakse Euroopa Liidus ühendava inimesena," kommenteeris Ilves.
Saksamaal arvatakse, et kantsler Angela Merkel võidab valimised. Kuid teised parlamenti kandideerivad parteid võivad takistada või aeglustada tema poliitikate või ettepanekute elluviimist. Ekspertide hinnangul võib see olla üks koht, kus Venemaa võimalik sekkumine valimistesse võib mõjutada Saksamaa valitsuse tegevust.
"Saksamaal on Venemaa kavatsustega seoses suur mure," ütles Ilves. Ta märkis, et presidendivalimised mõlemas riigis võivad tuua Euroopas suure muutuse.
"Alles eile ütles järjekordne Euroopa luureagentuuri raport, et venelased on häkkinud Parlamenti. Ja üleeile avaldas Rootsi luureagentuur raporti, milles kirjeldatakse Venemaa püüdeid mõjutada Rootsi poliitilist olukorda," rääkis Ilves.
Vaid aasta pärast seda kui Ilves sai Eesti presidendiks ehk 2007. aastal oli Eestis küberrünnak.
"Õppetund kõigile on selles, et ei tohiks olla Venemaa ja Putiniga seoses naiivne. Pöördeline moment oli Venemaa sissetung Gruusiasse 2008. aastal," rääkis Ilves, öeldes, et see viis Venemaa häbematu käitumismustrini, mis pööras ümber põhiprintsiibid, millega me kõik oleme elanud.
"Putini puhul ei saa öelda, et "ta ei teeks seda kunagi", sest ta on teinud asju, mille kohta me oleme öelnud, et ta ei teeks," ütles Ilves.
Senati paneel: Venemaa infosõja sihtmärgid olid ka Marco Rubio alluvad
Venemaa peab Ameerika pinnal infosõda ja sekkumine 2016. aasta presidendikampaaniasse on vaid üks osa strateegiast õõnestada Lääne demokraatiaid, ütles senati luurekomitee juht Richard Burr Fox Newsi andmetel neljapäeval komitee kuulamise alguses.
"Kahjuks saate teada, et meie ühiskond on olnud ja on jätkuvalt Venemaa infosõja, propaganda ja küberkampaaniate sihtmärk," rääkis Burr.
Üks sihtmärkidest on tema sõnul olnud senaator Marco Rubio, kes on olnud Venemaa kriitik ning kinnitanud, et tema presidendikampaania endised töötajad olid mitmel korral küberrünnakute sihtmärgid.
Neljapäevasel kuulamisel avalikustas Rubio esimese juhtumi, mis leidis aset 2016. aasta juulis pärast seda, kui ta teatas, et kavatseb uuesti senatisse kandideerida.
Kõige viimane juhtum oli Rubio sõnul aga selle nädala kolmapäeva hommikul kell 10.45, kui Venemaal asuvalt IP-aadressilt püüti sisse tungida endiste presidendikampaania töötajate kontodesse.
Rubio paljastused võisid tuleneda samal hommikul toimunud endise FBI eriagendi Clint Wattsi tunnistustest, kelle arvates Rubio ise oli presidendikampaania ajal rünnaku sihtmärk.
"Venemaa infosõja tegevus oli täies hoos nii vabariiklaste kui ka demokraatide puhul ja võis aidata kustutada Venemaa suhtes negatiivsemalt meelestatud kandidaatide lootusi juba enne seda, kui kandidaatide ring koomale tõmbus," rääkis Watts.
"Senaator Rubio minu arvates kannatas nende tõttu," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael