Sorteerimata prügi võib minna kallimaks ({{commentsTotal}})

Sortimata prügi äraandmine läheb edaspidi võrreldes jäätmete sorteerimisega ilmselt üha kallimaks - see kõik tuleks keskkonnaministeeriumi kava kohaselt tulevikus prügiarvel ka üksikasjalikult lahti kirjutada.

Riik eraldas hiljuti omavalitsustele 2,2 miljonit eurot selleks, et linnad ja vallad parandaksid inimeste võimalusi jäätmeid liigiti koguda. Need on mõned sammud taaskasutuse edendamiseks, võimalusi on mitmeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaministeeriumi nõunik Peeter Eek ütleb, et ladestamine on praegu ilmselt liiga odav. Hiljuti tegid ka OECD, Euroopa Komisjon ja riigikontroll ettepaneku kaaluda uue keskkonnatasu sisseseadmist segaolmejäätmete energiakasutusele, et suurendada liigiti kogumise ja ringlusse võtmise initsiatiivi.

Peeter Eek ei näita otseselt näpuga prügipõletajatele kui taaskasutuse piduritele. Küll aga teeb seda keskkonnaühenduse Zero Waste Europe juht Joan Marc Simon.

"Raha on läinud prügipõletustehastesse ja pole panustatud kompostimisse, taaskasutusse, liigiti kogumisse ja inimeste harimisse. Me kulutame palju raha ühele masinale, selle asemel, et kulutada vähem ja teha õiget asja parema tulemusega," lausus Simon.

Eesti suurim prügipõletaja on Eesti Energia Iru elektrijaam. Riigiettevõtte juhatuse liige Raine Pajo ütleb, et Eesti Energia ei konkureeri prügi sorteerimisega.

"Pigem pakume alternatiivi prügi ladestamisele ja põhimõtteliselt ka meile meeldib, kui prügi sorteeritakse," ütles Pajo.

Eelmisel aastal põletas Iru jaam 248 000 tonni segaolmejäätmeid, osa sellest oli välismaist päritolu. Olmejäätmeid tekib Eestis aastas kokku ligi 470 000 tonni.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on prügist energia tootmine küll parem variant kui selle ladustamine, kuid samas hoopis vähemtasuv, kui taaskasutamine.

"Üks võimalus on kindlasti prügipõletamine maksustada. Prügist soojaenergia tegemine on umbes viis korda vähem kasulik kui prügi taaskasutamisse suunamine," ütles Vakra.

Eesti on jäätmete taaskasutusse võtmise poolest kaugel Euroopa Liidus võetud eesmärkidest. Näiteks üle-eelmisel aastal jõudis meil tagasi ringlusse vaid ligi 29% olmejäätmetest.

Juba 2020. aastaks on EL võtnud sihiks 50%-lise taaskasutuse. Ja 2030. aastaks on Euroopa Komisjon eesmärgiks pakkunud 65%, mida Euroopa Parlament soovib tõsta lausa 70%-ni.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: