Ehkki riigil on täielik ülevaade oma elanike tuludest-kuludest, mida paljud ka tuludeklaratsiooniga tõendavad, siis selleks, et saada madalapalgalistele mõeldud toetust, ilma taotlust esitamata automaatselt ei saa. Korra välja töötanud rahandusministeerium peab seda igati õigustatuks.

"Madala palgaga töötaja tagasimakse taotlemine on analoogiline tulude deklareerimise ja enammakstud tulumaksu tagastamise menetlusega, kus samuti tuleb tulumaksu tagasisaamiseks esitada taotlus tulude deklareerimise käigus. Seega ei erine tagasimakse menetlus tavapärasest tulude deklareerimise ja enammakstud tulumaksu tagastamise korraldusest. Sisuliselt on need kaks protsessi ühendatud ja taotleja peab tegema taotlemiseks vaid ühe täiendava hiireklõpsu," selgitas rahandusministeeriumi avalike suhete spetsialist Ott Heinapuu ERR.ee-le.

See loogika aga lonkab, sest kui inimene on aasta jooksul töötanud üksnes ühe tööandja juures ega ole teeninud täiendavat tulu, ei teki tal ka kohustust täita tuludeklaratsiooni, seega ei jõua ta ka selle täiendava hiireklõpsuni, mida teha.

Toetust saab taotleda, kui töötaja aastane tulu jääb alla 7817 euro. Praeguseks on taotlus ikka veel esitamata 20 000 madalapalgalisel, kellele see õigus laieneb, ehkki tulude deklareerimine lõppeb juba 31. märtsil.

Probleemiks võib olla ka madalapalgaliste kehv ligipääs internetile või arvutitele, samuti madal teadlikkus uuest õigusest.

"Kõigis maksu- ja tolliameti teenindusbüroodes on maksumaksjate käsutuses arvuti elektroonilise taotluse esitamiseks. Teenindusbüroodes on saadaval ka eeltäitmata andmetega tühjad pabervormid," ei näe Heinapuu selles probleemi.

Avaldus tõstab tänumeelt

Ehkki taotlemine võib olla lihtne, ei ole selle nõudmine ometigi põhjendatud. Sama loogika alusel võiks ju vastava õiguse omanikelt nõuda ka iga-aastaselt uut avaldust pensioni väljamaksmiseks või lastetoetuse saamiseks - üks hiireklõps ja tehtud. Ent ei nõuta.

Ka üks rahandusminister Sven Sesteri (IRL) poliitiniline nõunik möönis sotsiaalmeedias, et põhimõtteliselt saaks ka ilma selleta.

"Avaldust peeti vajalikuks, et inimene aru ka saaks, et ta saab riigilt olulise soodustuse," selgitas ta otsuse tagamaad.

Just poliitilist otsust tulebki selle pealtnäha tehnilise nüansi juurest, mis ometi kümneid tuhandeid inimesi puudutab, otsida.

Algselt tahtis IRL juba 2015. aasta koalitsiooniläbirääkimistel leppesse sisse saada diferentseeritud maksuvaba tulu 500 euro ulatuses, mida Juhan Parts valimiste eel munade abil kassasabas reklaamis. Eelmine valitsuskoalitsioon kehtestaski avalduse nõude tagasimakseks.

Nüüd on uus koalitsioon, kust Reformierakond välja jäi, aga kehtib vana otsus, millega madalapalgalised peavad tänumeeles ise endale määratud õigust avaldusega välja küsima. Kes unustab või ei tea, et selline soodustus teda ootab, jääbki sellest ilma.

"Kui taotluse esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel (näiteks ootamatu haigestumine, lähedase ootamatu raske haigus või surm või muu objektiivne põhjus), saab maksu- ja tolliamet taotluse alusel tähtaja ennistada kuue kuu jooksul. Maksu- ja tolliamet lahendab ennistamisi juhtumipõhiselt, hindab asjaolusid ja tõendeid ning otsustab ennistamise nende pinnalt," kinnitab Heinapuu.

Kui aga inimene ei teagi, et talle selline õigus laieneb, ei oska ta seda ka tagantjärele taotlema minna, ning õigel ajal mitteteadmine ei pruugi langeda muu mõjuva põhjuse alla.

Uuest aastast uus kord

Järgmisest aastast tänavune kord siiski muutub, sest muudetakse kogu arvestuse süsteemi, millega langeb ära täiendav tõendamise kohustus.

"2018. aastal süsteem muutub, kuna kõrgem maksuvaba tulu määr asendab madala palgaga töötanud isiku tagasimakse. Nimelt hakkab alates 2018. aasta algusest kehtima uus diferentseeritud maksuvaba tulu süsteem. Madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu on siis 500 eurot kuus, kui sissetulek jääb alla 1200 euro kuus. Kui sissetulek on suurem, siis hakkab maksuvaba tulu vähenema ligikaudu 55,5 senti euro kohta, jõudes lõpuks nullini," selgitab Heinapuu rahandusministeeriumist.