Saarlased olid riigigümnaasiumi suhtes aastaid umbusklikud, sest Kuressaares on toiminud seni hästi kaks suurt gümnaasiumi, lisaks väiksemad gümnaasiumid Leisis ja Orissaares, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui vaadata ajale tagasi, siis ma arvan, et sellest ei ole midagi halba, et Saare maakond venitas kauem selle otsusega. Selle võrra saame rohkem häid asju üle võtta ja neid asju, mis ei ole hästi läinud, vältida," rääkis linnapea Madis Kallas.

Kuressaare puhul sai üheks oluliseks aspektiks riigigümnaasiumi rajamise otsuse puhul ka see, et vastupidiselt nii mõnelegi Eestimaa väikelinnale, on Kuressaares õpilaste arv kasvavas trendis.

"Meie õpilaste arv on hoogsalt kasvanud just põhikooli astmes ja me ei mahuta täna oma lapsi enam olemasolevatesse koolihoonetesse ära. Meil oleks vaja ühte gümnaasiumi ja vähemalt kolme põhikooli," selgitas Kuressaare abilinnapea Tiia Leppik.

Esmaspäeval allkirjastatigi haridusministeeriumis ühiste kavatsuste kokkulepe riigigümnaasiumi rajamiseks Kuressaarde. Minister Reps kinnitas, et kuigi saarlased on riigigümnaasiumi sooviga kogu Eestis viimased, pole nad siiski hiljaks jäänud.

"Riigigümnaasimite tulevik on vähemalt 2021. aastani väga selge. Need on riigigümnaasiumid ja riik võtab siin vastutuse. Riik rajab ka need gümnaasiumid, arvestades omavastutust," rääkis Reps.

Riigi eesmärk on, et aastaks 2020 oleks igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium, et nii tagada kvalitseetse hariduse andmine kõikjal Eestis, mitte ainult suuremates linnades.

Kui haridusministeerium alustas igasse maakonda riigigümnaasiumi loomisega, siis neist esimesena alustas 2013. aastal tööd Viljandi gümnaasium. Sel õppeaastal antakse keskharidust juba 12 riigikoolis. Nõo ja Noarootsi gümnaasium olid riigi ülalpidada juba 1994. aastast.

Lähiaastatel alustavad tööd veel 12 riigigümnaasiumi. Kokku õpib riigile kuuluvates gümnaasiumides sel õppeaastal 3647 õpilast. Suurim riigigümnaasium on 533 õpilasega Pärnu Koidula gümnaasium, väikseim 114 õpilasega Hiiumaa gümnaasium.