Leht: Trump andis kohtumisel Merkelile "NATO-arve" ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Angela Merkel ja Donald Trump.
Angela Merkel ja Donald Trump. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Briti ajaleht The Times kirjutab Saksamaa valitsuse allikatele viidates, et USA president Donald Trump andis eelmisel nädalal Washingtonis Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga kohtudes viimasele üle "arve", kus oli kirjas summa, mida Saksamaa NATO-le kaitsmise eest võlgneb.

Ajalehe andmetel oli eravestluse ajal üle antud dokumendis selleks summaks märgitud umbes 345 miljardit eurot.

Üks väljaandega suhelnud Saksamaa ministritest nimetas Trumpi sammu "ennekuulmatuks".

"Selliste nõudmiste esitamise tagamõtteks on teist poolt heidutada, kuid liidukantsler suhtus sellesse rahulikult ega kavatse sellistele provokatsioonidele vastata," sõnas minister.

Merkelile lähedal seisev allikas oli samuti Trumpi võtte suhtes tõrjuv. "Presidendil on väga ebatavaline arusaam NATO kaitsekulutustest. Allianss ei ole liikmemaksuga klubi. Seatud eesmärgid puudutavad liikmesriikide investeeringuid oma kaitse-eelarvetesse," lausus ta.

Allikas kinnitas samuti, et Merkel oli "provokatsiooni ignoreerinud", kuid oli kinnitanud, et Saksamaal on kavas kaitsekulutusi järk-järgult tõsta. Samas kutsus ta üles pöörama tähelepanu sellele, kui palju panustatakse rahvusvahelisse arenguabisse.

Ajalehe Independent andmetel olevat olukord saanud alguse sellest, et Trump oli käskinud oma abidel arvutada kokku, kui palju jäid Saksamaa kaitsekulutused viimase 12 aasta jooksul allapoole kaht protsenti SKP-st. Seejärel olevat sellele lisatud ka intress ning seejärel prinditi "arve" välja.

Kuigi ühisel pressikonverentsil tunnustas Trump Saksamaad kavatsuse eest kaitsekulutusi edaspidi tõsta, avaldas ta järgmisel päeval oma Twitteri-kontol postituse, kus teatas, et "Saksamaa võlgneb NATO-le suure summa raha" ning et "USA-le tuleb võimsa ja väga kuluka Saksamaale osutatud kaitse eest rohkem maksta".

Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen lükkas seepeale Trumpi väite ja tõlgenduse tagasi ning märkis, et NATO-s mingit võlgnevuse kokkulugemist ei eksisteeri. Samuti avaldas ta arvamust, et kaitsekulude alla saab arvestada ka väljaminekuid, mis puudutavad ÜRO rahuvalvemissioone, panust Euroopa Liidu missioonidesse ning võitlusesse äärmusrühmitusega ISIS.

2018. aastal peaks Saksamaa tõstma kaitsekulutusi 1,4 miljardi euro võrra 38,5 miljardi euroni. Se vastaks umbes 1,26 protsendile prognoositavast SKP-st. 2016. aastal kulutas Saksamaa riigikaitsele 1,18 protsenti SKP-st.

NATO on leppinud kokku, et liikmesriigid peaksid tõstma kaitsekulutused 2024. aastaks kahe protsendini SKP-st.

Hetkel on selle verstapostini või selle ületamiseni jõudnud vaid viis liikmesriiki - USA (3,6% SKP-st), Kreeka (2,4%), Suurbritannia (2,2%), Eesti (2,2%) ning Poola (2%). USA on aastaid teatanud, et Euroopa liitlased peavad NATO kaitsepoliitikasse rohkem panustama - seda on varem öelnud nii George W. Bush kui ka Barack Obama ning teravalt kritiseeris olukorda nii valimiskampaania ajal kui ka pärast presidendiks saamist Donald Trump.

Kriitikud on aga leidnud, et viis, kuidas Trump on end NATO teemal väljendanud - näiteks jätnud paljudele mulje, et USA tuleks appi vaid liikmesriikidele, kes eelpool nimetatud kahe protsendi eesmärki täidavad - on ebasobiv ning võib kaasa tuua soovimatuid tagajärgi, näiteks kollektiivkaitse usutavuse vähenemist.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: