Uuring: enamik Eesti kodanikest ei tolereeri samasooliste seksuaalsuhteid ({{commentsTotal}})

Meeleavaldus
Meeleavaldus Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Uuringu kohaselt ei pea 58 protsenti Eesti inimestest seksuaalsuhteid omasoolistega mitte kunagi õigustatuks.

Ühiskonnauuringute instituudi ja Turu-uuringute AS-i poolt tänavu jaanuaris läbi viidud uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti kodanike väärtushinnangud ning inimeste käest uuriti muude küsimuste seas ka suhtumist homoseksuaalsusesse.

"Kuigi Olev Remsu kirjutas 24. märtsil Postimehes, et me täpselt ei tea, kuidas ühiskond suhtub homoseksuaalsusesse, siis reaalsuses on inimeste vaateid selles küsimuses kaardistatud küll," ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson.

Selle aasta jaanuaris paluti inimesel vastata skaalal 1-10, kas seksuaalsuhted omasoolistega pole mitte kunagi õigustatud, on alati õigustatud või jääb tõde kuhugi vahepeale.

Uuringust selgus, et 58 protsenti inimestest valis skaalal punkti 1, kelle meelest seksuaalsuhteid omasoolistega ei ole mitte kunagi õigustatud.

Seksuaalsuhteid omasoolistega pigem mitte õigustatuks peab 71 protnenti vastanutest, kes paigutavad end skaalal punktidele 1-4.

Pigem või täiesti õigustatuks peab antud nähtust aga 17 protsenti vastanutest, kes paigutavad end skaalal punktidele 6-10.

Aasta varem läbi viidud esimeses ühiskonnauuringute instituudi poolt tellitud väärtushinnangute uuringus paluti sarnaselt hinnata homoseksuaalsust kui nähtust ning selgus, et 53 protsenti inimestest on seisukohal, et homoseksuaalsus ei ole mitte kunagi õigustatud.

"Need andmed näitavad, et ühiskonna suhtumine homoseksuaalsetesse suhetesse on selgelt negatiivne,“ ütles Johanson.

Homoseksuaale ei sooviks endale naabriks 38 protsenti vastajatest, aasta varem arvas sama 39 protsenti. Seega homoseksuaalsust ei peeta küll õigeks, kuid suurem osa inimesi talub omasoolisi inimesi enda kõrval.

Uuringu viis läbi 2017. aasta jaanuaris Turu-uuringute AS ning kokku vastas silmast-silma intervjuudes küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

Toimetaja: Marek Kuul



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: