"Viibisin reede õhtust KGB eeluurimisvanglas," ütles ta ajakirjanikele esmaspäeval.

Statkevitši arvates peeti ta kinni rahvarahutuste korraldamise kahtlustusega. "Tahtsid esitada süüdistuse, et olen 2011. aastast peale koos tuvastamata isikute rühmaga korraldanud rahutusi ja valmistanud ette relvastatud vastupanu," ütles Statkevitš.

Tema sõnul "kutsusid süüdistused temas esile naeru", sest kõne all olnud ajal istus ta 2010. aasta detsembrirahutustes osalemise eest vanglas.

Poliitiku väitel peeti teda üksikkambris täielikus eraldatuses ja ta ei teadnud midagi riigis 25.-26. märtsil toimunust. Poliitiku arvates vabastati ta seetõttu, et võimud kardavad halvendada suhteid läänega.

Statkevitš ja Valgevene opositsioon üritasid 25. märtsil pidada meeles ametlike riigipühade hulka mitte kuuluvat iseseisvuspäeva (Tahte päeva ehk valgevene keeles Дзень Волі), millega tähistatakse Valgevene Rahvavabariigi väljakuulutamist 1918. aastal.

Võimud ütlesid reede hilisõhtul protesti korraldajatele, et meeleavaldus on ebaseaduslik. Laupäeval oli Minskis näha kümneid soomustatud miilitsasõidukeid ning automaatidega miilitsatöötajaid. Võimuesindajad pidasid hoiatustest hoolimata toimunud meeleavalduse raames kinni rohkem kui 700 inimest. Meeleavaldused leidsid aset ka paljudes teistes Valgevene linnades ning ka seal võeti inimesi kinni.

Valgevenes toimusid esmaspäeval ka kohtuprotsessid nende üle, kes laupäeval Minskis meeleavaldusel osalesid. Enamikule määrati rahatrahv ning nad vabastati, kui nad tunnistasid oma süüd.

Protestilaine sai alguse "muidusööjate" maksust

Valgevene president Aleksandr Lukašenko on asunud maha suruma meeleavalduslainet, millega protestitakse tema autoritaarse võimu vastu. President ise väitis teisipäeval, et võimud on kinni pidanud "kümneid mässulisi, keda rahastatakse välismaalt".

Viimastel päevadel on Valgevene võimud vahistanud üle 100 valitsusvastase aktivisti ja määranud neile 3-15 pikkuse aresti, et neid laupäevaselt ja võimalikelt uutelt meeleavalduselt eemal hoida.

Meeleavaldustel protestitakse valitsuse kava vastu kehtestada nn muidusööjate maks. Hoolimata Lukašenko otsusest plaani elluviimine edasi lükata, on viimaste aastate suurimad protestid jätkunud.

"Muidusööjate" seadus näeb ette umbes 200 dollari suuruse rahatrahvi neile töötutele, kes end tööhõiveametis ei registreeri.

Maks taheti kehtestada neile, kes töötavad alla 183 päeva aastas.

"Muidusööjate maks" oleks laienenud ka inimestele, kes ei ole end tööotsijatena registreerinud, kaasa arvatud koduperenaised, toetusi saavad talupidajad või tööloata Venemaal tööl käivad inimesed.

Mida tähendab välismaalt toetatud "viies kolonn"?

Käesoleval nädalal süüdistas president Lukašenko olukorra pingestumises korduvalt "viiendat kolonni", kes üritavat välismaalt toetatud võitlejate abil võimu haarata.

Hetkel on veel ebaselge, kuidas meeleavalduste mahasurumine mõjutab suhteid Valgevene naabritega.

Lukašenko ja Valgevene võimud on "välismaa" all pidanud silmas näiteks seda, et väidetavalt olevat osa välismaalt saabunud isikuid saanud "väljaõppe" Ukrainas ja valgevenes asuvates laagrites, nende finantseerimiseks mõeldud raha, mis omakorda olevat pärit USA ja Saksamaa fondidest, aga olevat liikunud Leedu ja Poola kaudu.

Samas on Lukašenko viimastel aastatel märkimisväärselt parandanud suhteid lääneriikidega ja on samal ajal ajanud Ukraina suhtes iseseisvat ja Venemaa huvisid mitte järgivat poliitikat. Ta on andnud armu suurele hulgale poliitvangidele, mis tõi kaasa selle, et Euroopa Liit leevendas Minski suhtes varem kehtinud sanktsioone. Sanktsioonide leevendamine leidis aset vahetult pärast seda, kui Lukašenko võitis viiendat korda järjest presidendivalimised, mis erinevalt varasematest ei saatnud opositsiooni vägivaldne mahasurumine.

Paralleelselt sellega on aga Minski ja Moskva omavahelised suhted jahedamaks muutunud - üha rohkem on ette tulnud eriarvamusi, näiteks piiriületust, energeetikat ja sõjaväebaaside rajamist puudutavates küsimustes.

Mitmete ekspertide sõnul on hoopis Kreml lääneriikidega sõbralikumaks muutunud Lukašenko sihikule võtnud.