Veebruaris tuli tänavaile meelt avaldama umbes 2000 inimest, mis on suurim protestiavaldus pärast 2010. aastat. Meeleavaldajad seisid vastu plaanile kehtestada umbes 200 USA dollari suurune iga-aastane maks neile, kes töötavad alla kuue kuu aastas. Maksule pani rahvas kiiresti nime "muidusööjate maks".

Alates 1994. aastast Valgevenet raudse haardega juhtinud Lukašenko ütles, et ta ei kavatse 2015. aasta dekreedi alusel määratud maksu, mille eesmärk on "sotsiaalse parasiitluse" ennetamine, tühistada.

"Märtsis, kui vaja, me võime dekreeti muuta," vahendas Belta Lukašenko sõnu. "Ent dekreeti tühistama ei hakata."

Lukašenko otsust tõlgendatakse harvanähtava järeleandmisega meeleavaldajatele, opositsioonijuhid nõudsid samas kogu kava täielikku tühistamist.

Demonstrandid lubasid veebruaris, et naasevad tänavaile, kui Lukašenko ei võta ette "tegelikke samme rahva tahte täitmiseks" 17. märtsiks.

"See, mida Lukašenko dekreedi tühistamata jätmisega tegi, ei ole muud, kui režiimi järjekordne trikk," ütles poliitaktivist Vladimir Neklijajev AFP-le. "Selle eesmärk on vaid vaigistada protestilainet."

Maksu tahetakse kehtestada neile, kes töötavad alla 183 päeva aastas.

"Muidusööjate maks" laieneb ka inimestele, kes ei ole end tööotsijatena registreerinud, kaasa arvatud koduperenaised, toetusi saavad talupidajad või tööloata Venemaal tööl käivad inimesed.

Venemaa seadusandjad on tõstatanud arutelu sarnase meetme kasutusele võtmisest.

Sügavale majanduskriisile vastuseks, on Lukašenko algatanud ebapopulaarseid meetmeid, mille hulgas on ka pensioniea järk-järguline tõstmine kolme aasta võrra - naistel 55 aastalt ja meestel 60 aastalt.