Lukašenko sõnul kavandati Valgevenes relvastatud provokatsioone ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1490102700000 | amCalendar}}
Valgevene president Aleksandr Lukašenko.
Valgevene president Aleksandr Lukašenko. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Valgevene president Aleksandr Lukašenko teatas teisipäeval, et riigis peeti kinni "kümneid võitlejaid", kelle eesmärgiks oli relvastatud provokatsioonide korraldamine.

Lukašenko sõnul oli osa võitlejatest saanud väljaõppe Ukraina territooriumil asuvates treeninglaagrites, vahendasid Belta ja Unian.

Vastates küsimusele, miks on viimasel ajal märgata Valgevenes nn viienda kolonni ja erinevate opositsioonistruktuuride aktiviseerumist, ütles Lukašenko, et tegu polevat erandlike nähtustega, vaid selliseid isikuid olevat tasapisi "õigeks momendiks" ette valmistatud.

"Me oleme juba kinni pidanud kümneid - mitte neid, kes olid bussides, anarhistid maskides -, keda on õpetatud välja relvastatud laagrites. Muide üks laagritest asus Babrujski ja Asipovičy rajoonis. Ülejäänud laagid - Ukrainas. Minu arvates, Leedus või Poolas - kinnitama ei hakka, kuid kuskil seal," rääkis ta.

"Raha liikus läbi Poola ja Leedu meie juurde. Me sõna otseses mõttes pidasime kinni paarkümmend võitlejat, kes kavandasid relvastatud provokatsiooni," lisas Lukašenko.

President lubas, et edaspidi antakse nende juhtumite kohta avalikkusele laiem ülevaade.

Samuti käis Lukašenko välja ka oma versiooni sellest, kuidas Valgevene korrakaitsjatel õnnestus sellistest plaanidest teada saada. "Tänud selle eest, et on valgevenelasi ja välismaal - Euroopa Liidus - elavaid valgevenelasi, kes meid hoiatasid. Naine tuli saatkonda ja hoiatas, ametlikult kirjutas kirja: kavandatakse provokatsiooni. Ja meie asusime uurima. Ja tõepoolest jõudsime väga huvitavate asjadeni," lausus ta.

Lukašenko on hiljuti teatanud, et "Lääne eriteenistuste kontrolli all olevad Lääne fondid" üritavad olukorda Valgevenes pingelisemaks muuta ning selle raames toetatakse "huligaane", kes provotseerivad korrarikkumisi. President lisas, et tema valitsus reageerib nendele korrarikkumistele ja et need teevad talle rohkem muret kui NATO vägede paigutamine Valgevene piiride lähistele.

Vilnius: Valgevene süüdistus provokaatoritest on väljamõeldis

Leedu välisminister peab väljamõeldiseks Valgevene presidendi väidet, et Leedus võidi välja õpetada ja rahastada provokaatoreid.

"Riigipealt tahaks kuulda põhjendatud avaldusi. Antud juhul on tegu sõrmest väljaimetud luuludega," ütles Linas Linkevičius teisipäeval BNS-ile.

Linkevičius kutsus Valgevene võime üles lõpetama seoses olukorra pingestumisega kunstlike vaenlaste otsimine välismaal ja kodus.

Ta märkis, et Leedu jälgib tähelepanelikult Valgevenes käivaid vahistamisi ja kutsub üles pidama kinni rahvusvahelistest kohustustest, austama inimõigusi ja pidama kinni õigusriigi põhimõtetest, sest sellest sõltuvad Minski suhted Euroopa Liiduga.

"Näeme lähitulevikus soodsaid märke, tahame, et olukord ei halveneks. Loodame, et me ei naase aega, kus Valgevenes olid poliitvangid," ütles minister.

Eelmisel nädalal alustati Valgevenes valitsusvastastel meeleavaldustel kinni peetud 50 isiku kaasuse menetlemist.

Ekspertide sõnul on hoopis Kreml lääneriikidega sõbralikumaks muutunud Lukašenko sihikule võtnud

Samal ajal on analüütikud rääkinud juba mitu kuud sellest, kuidas Valgevene ja Venemaa suhted on jätkuvalt jahenemas ning sellest tulenevalt võib oodata Moskva poolt mingeid samme.

Eksperdid on juhtinud tähelepanu sellele, et kuna Lukašenko suhted lääneriikidega on viimastel aastatel oluliselt paranenud ning et ta on endiselt jäänud ka Ukraina suhtes sõbralikule seisukohale, võib Venemaa kavandada Valgevene suhtes erinevaid vastusamme, sealhulgas ka nn hübriidsõja meetodeid.

Näiteks USA luureanalüütik John Schindler peab võimalikuks, et Kreml üritab lähiajal Lukašenkot võimult kukutada.

Venemaa ekspert ja Putini kunagine majandusnõunik Andrei Illarionov ütles aga hiljuti, et just Valgevene on Venemaa järgmise invasiooni kandidaadiks ning et hiljutised Lukašenko-vastased meeleavaldused ainult kiirendavad seda protsessi.

Lukašenko ise aga kritiseeris veebruari alguses Moskvat suhteliselt teravalt ning märkis, et tema arvates pole Vene sõjaväebaasi Valgevene territooriumile vaja.

Leedu ja Poola on omakorda avaldanud muret sügisel ka Valgevene territooriumil toimuvate Venemaa-Valgevene ühisõppuse Zapad pärast. Eriti murelikuks teeb Varssavit ja Vilniust võimalus, et Vene suur väekontingent jääb Valgevenesse ka pärast õppuste lõppu.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: