Valgevenes vahistati Vene kodanikud, kaasas relvad ja Ukraina lipp ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Valgevene märulimiilits laupäeval Minskis.
Valgevene märulimiilits laupäeval Minskis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Valgevene võimud pidasid reedel Mogilevski rajoonis kinni kaks Venemaa Föderatsiooni kodanikku, kellel olid kaasas relvad ja Ukraina lipp.

Kinnipeetud ise selgitasid, et nad on tulnud Brjanskist ja tahtsid minna Bresti ekskursioonile, vahendas Valgevene riiklik uudisteagentuur Belta.

Võimude teate kohaselt leiti noormeeste autost kaks pneumaatilist püstolit, kaks signaalpüstolit, külmrelvi ja laskemoona. Lisaks oli neil kaasas maske, mootorratturi varustust ning helkurvestid kirjaga "Eriolukordade ministeerium". Kõige lõpuks toodi loetelus esile autost leitud Ukraina lipp.

Vene kodanikest noormehed viidi Mogilevski jaoskonda ning võimud alustasid juhtumi asjus juurdlust.

Järgneval päeval ehk laupäeval toimusid Minskis ja teistes linnades meeleavaldused, mille raames pidasid võimud kinni umbes 700 meeleavaldajat, kellest osadele määrati ka 12-päevane arest.

Valgevene opositsioon üritas 25. märtsil meeles pidada ametlike riigipühade hulka mitte kuuluvat Vabaduse päeva (valgevene keeles Дзень Волі), millega tähistatakse Valgevene Rahvavabariigi väljakuulutamist 1918. aastal.

Võimud ütlesid reede hilisõhtul protesti korraldajatele, et meeleavaldus on ebaseaduslik. Laupäeval oli Minskis näha kümneid soomustatud miilitsasõidukeid ning automaatidega miilitsatöötajaid. Võimuesindajad pidasid hoiatustest hoolimata toimunud meeleavalduse raames kinni rohkem kui 700 inimest.

Protestilaine sai alguse "muidusööjate" maksust

Valgevene president Aleksandr Lukašenko on asunud maha suruma meeleavalduslainet, millega protestitakse tema autoritaarse võimu vastu. President ise väitis teisipäeval, et võimud on kinni pidanud "kümneid mässulisi, keda rahastatakse välismaalt".

Viimastel päevadel on Valgevene võimud vahistanud üle 100 valitsusvastase aktivisti ja määranud neile 3-15 pikkuse aresti, et neid laupäevaselt ja võimalikelt uutelt meeleavalduselt eemal hoida.

Meeleavaldustel protestitakse valitsuse kava vastu kehtestada nn muidusööjate maks. Hoolimata Lukašenko otsusest plaani elluviimine edasi lükata, on viimaste aastate suurimad protestid jätkunud.

"Muidusööjate" seadus näeb ette umbes 200 dollari suuruse rahatrahvi neile töötutele, kes end tööhõiveametis ei registreeri.

Maks taheti kehtestada neile, kes töötavad alla 183 päeva aastas.

"Muidusööjate maks" oleks laienenud ka inimestele, kes ei ole end tööotsijatena registreerinud, kaasa arvatud koduperenaised, toetusi saavad talupidajad või tööloata Venemaal tööl käivad inimesed.

Mida tähendab välismaalt toetatud "viies kolonn"?

Käesoleval nädalal süüdistas president Lukašenko olukorra pingestumises korduvalt "viiendat kolonni", kes üritavat välismaalt toetatud võitlejate abil võimu haarata.

Hetkel on veel ebaselge, kuidas meeleavalduste mahasurumine mõjutab suhteid Valgevene naabritega.

Lukašenko ja Valgevene võimud on "välismaa" all pidanud silmas näiteks seda, et väidetavalt olevat osa välismaalt saabunud isikuid saanud "väljaõppe" Ukrainas ja valgevenes asuvates laagrites, nende finantseerimiseks mõeldud raha, mis omakorda olevat pärit USA ja Saksamaa fondidest, aga olevat liikunud Leedu ja Poola kaudu.

Samas on Lukašenko viimastel aastatel märkimisväärselt parandanud suhteid lääneriikidega ja on samal ajal ajanud Ukraina suhtes iseseisvat ja Venemaa huvisid mitte järgivat poliitikat. Ta on andnud armu suurele hulgale poliitvangidele, mis tõi kaasa selle, et Euroopa Liit leevendas Minski suhtes varem kehtinud sanktsioone. Sanktsioonide leevendamine leidis aset vahetult pärast seda, kui Lukašenko võitis viiendat korda järjest presidendivalimised, mis erinevalt varasematest ei saatnud opositsiooni vägivaldne mahasurumine.

Paralleelselt sellega on aga Minski ja Moskva omavahelised suhted jahedamaks muutunud - üha rohkem on ette tulnud eriarvamusi, näiteks piiriületust, energeetikat ja sõjaväebaaside rajamist puudutavates küsimustes.

Ekspertide sõnul on hoopis Kreml lääneriikidega sõbralikumaks muutunud Lukašenko sihikule võtnud

Eelnevat silmas pidades on mitmed analüütikud rääkinud juba mitu kuud sellest, kuidas Valgevene ja Venemaa suhted on jätkuvalt jahenemas ning sellest tulenevalt võib oodata Moskva poolt mingeid samme.

Eksperdid on juhtinud tähelepanu sellele, et kuna Lukašenko suhted lääneriikidega on viimastel aastatel oluliselt paranenud ning et ta on endiselt jäänud ka Ukraina suhtes sõbralikule seisukohale, võib Venemaa kavandada Valgevene suhtes erinevaid vastusamme, sealhulgas ka nn hübriidsõja meetodeid.

Näiteks USA luureanalüütik John Schindler peab võimalikuks, et Kreml üritab lähiajal Lukašenkot võimult kukutada.

Venemaa ekspert ja Putini kunagine majandusnõunik Andrei Illarionov ütles aga hiljuti, et just Valgevene on Venemaa järgmise invasiooni kandidaadiks ning et hiljutised Lukašenko-vastased meeleavaldused ainult kiirendavad seda protsessi.

Lukašenko ise aga kritiseeris veebruari alguses Moskvat suhteliselt teravalt ning märkis, et tema arvates pole Vene sõjaväebaasi Valgevene territooriumile vaja.

Leedu ja Poola on omakorda avaldanud muret sügisel ka Valgevene territooriumil toimuvate Venemaa-Valgevene ühisõppuse Zapad pärast. Eriti murelikuks teeb Varssavit ja Vilniust võimalus, et Vene suur väekontingent jääb Valgevenesse ka pärast õppuste lõppu.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: