Kehtiv seadus ütleb, et tudeng peab maksma õppelaenu eest intressi viis protsenti aastas. Aastaid tagasi enne majanduskriisi, mil laenuintressid üldiselt olid tänasega võrreldes tunduvalt kõrgemal, võis viieprotsendilise intressiga õppelaen tunduda soodne, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Praegu on aga intressid palju madalamal ning viis protsenti ei tundu enam sugugi nii soodne, arvestades, et õppelaen on pankadele riskivaba tulu. Nimelt tagab riik õppelaene andvatele pankadele nii õppelaenu põhisumma kui ka intresside tasumise.

"Võtta tudengitelt viis protsenti on lihtsalt liiga palju. Arvestades intressikeskkonda, on õige aeg vaadata selle peale ja tulla lähiajal tagasi sellega, et teha muudatusi. Intressitase võiks olla tunduvalt madalam. Miks üliõpilane peab nii palju maksma?" arutles Sester.

Õppelaenuvõtjate arv on kümne aasta taguse ajaga võrreldes kokku kuivanud ning õppelaen on muutunud selgelt nišitooteks. Kui õppeaastal 2005/2006 võttis laenu 27 000 õppijat ehk koguni 44 protsenti kõigist neist, kellel see võimalus oli, siis möödunud õppeaastal võttis laenu vaid 3600 õppijat ehk kuus protsenti. Põhjused on erinevad - alates tasuta kõrgharidusest ja õppetoetustest lõpetades üldise laenukäitumisega.

"Inimesed on muutunud vastutustundlikumaks, kaaluvad miks ja kuidas laenu võtta. Lisaks käivad inimesed tööl ja püüavad katta oma vahenditega õppimiseks mõeldud kulutusi," selgitas Swedbanki väikelaenude valdkonna juht Triin Jalakas.

Tänase seisuga pole veel teada, milline saab olema intress pärast seadusemuudatust. Üks võimalik variant oleks tuua seadusega ettenähtud intress lihtsalt allapoole, teine variant oleks panna paika intressilagi ning selle piires võiks intress kujuneda pankadevahelises konkurentsis.

Swedbanki hinnangul võib soodsam intress laenamist pisut elavdada, kuid hüppelist kasvu pole põhjust oodata.