Vokk rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et Eesti inimesed tarbivad suhkrut liiga palju, aga Tervise Arengu Instituudi (TAI) viimaste uuringute järgi on karastusjookide tarbimine pisut vähenenud.

Maksude kehtestamine peaks tema hinnangul olema põhjendatud, kuid praegu kavandatavast suhkrumaksust on ennatlik rääkida kui terviseriski vähendamisest. Seepärast Vokk maksustamise ideed ei toeta.

"Mulle tundub, et teravik on suunatud kuskile mujale. See on valitsusele üks raha teenimise võimalusi, kahtlemata, saan aru, aga kas see on päris nii nagu seda esitletakse, ma kahtlen," lausus Vokk.

Ta tõi näite, et magustatud jogurtid sisaldavad suhkrut kuni 12 protsenti ehk sama palju kui keskmine eriti magus limonaad. Jogurteid ja piimatooteid soovitatakse aga tarbida. Mõned hommikuhelbed sisaldavad samuti suhkrut üle karastusjookidele pandava viie protsendi piiri.

"Nii et asi ei ole väga korrektne minu silmis. Tervisele tuleb panustada, kuid õigest küljest," tõdes emeriitprofessor. "Tekib küsimus, kust saab laps rohkem suhkrut, kas karastusjoogist? Minu meelest algab kõik peale sellest, kuidas me kasvatame väikseid lapsi ja mida me neile joogiks pakume. Sealt tuleb alustada. Olen piisavalt näinud kampaaniaid oma elu jooksul, küll suitsetamis- ja alkoholivastaseid. Selliste meetmetega kaugele ei jõua".

Toitumisasjatundja leiab, et suhkrumaksuga pannakse raskesse olukorda tootjad, mitte tarbijad. Tarbija ostab ikka seda, mis talle maitseb, aga tootja peab kõik toodetu ka ära müüma.

"See, et karastusjook on 20 senti kallim, ei muuda midagi," nentis Vokk.

Valitsus kiitis kolmapäeval heaks kontseptsiooni, millega soovitakse motiveerida tootjaid vähendama suhkrusisaldust oma toodetes. Pärast maksumuudatust tõuseks vahemikus viis kuni kaheksa grammi suhkrut 100 milliliitri kohta sisaldava karastusjoogi hind keskmiselt 35 protsenti ja suurema suhkrusisaldusega joogi hind keskmiselt 50 protsenti.

Riigieelarvesse oodatakse muudatuse kaudu alates tulevast aastast tulu 24 miljonit eurot.