"IRLi volikogu tegi täna otsused, millega anti avalikkusele ühene signaal - erakond muutusi ei soovi. 13. mail valitakse IRL-ile seetõttu kuulekat koosoleku juhatajat, mitte aga tegevusvabadusega ning visioonikat liidrit," teatas Mihkelson sotsiaalmeedias.

"Uuendusmeelsuse jõuga allasurumise tõttu (sisuline debatt täna puudus) ei pea ma võimalikuks kandideerida IRLi juhtorganitesse," kirjutas Mihkelson.

IRL-i laupäevane volikogu lükkas tagasi erakonna esimehe Margus Tsahkna ettepanekud põhikirja muutmiseks. Tsahkna teatas pärast volikogu, et peab kinni oma lubadusest ja uuesti esimeheks ei kandideeri. Samuti ei kandideeri ta ühessegi teise juhtorganisse.

Tsahkna tunnistas, et volikogu otsus kutsuda suurkogu kokku ja valida kehtivate reeglite järgi uus esimees, oli talle ootuspärane.

"Minu ettepanek, et erakond peaks muutuma avatumaks ja muutma põhikirja enne uue esimehe valimist, ei leidnud kahjuks toetust. See oli volikogu otsus. Seda tuleb aktsepteerida," ütles Tsahkna.

"Soovin erakonnale jõudu. Pean oma sõna ja ei kandideeri erakonna juhtorganitesse vanade reeglite järgi," kinnitas Tsahkna.

"Olen juba varem öelnud, et juhul kui mulle ei anta võimalust erakonna suurkogu kokku kutsuda ehk kõigi oma erakonnaliikmetega rääkida ja anda neile võimalus üldse otsustada muutuseks, siis sel juhul ma ei kandideeri enam. Soovin edu kõigile, kes vanade reeglite järgi ilma muutusteta tulle lähevad," põhjendas ta.

Uus esimees selgub 13. mail

IRL-i laupäevane volikogu otsustas suurkogu korraldada 13. mail Tallinnas. Seal valitakse juhtorganid - esimees, aseesimehed, eestseisus, revisjonikomisjon ja aukohus. Erakonna juhtorganid valitakse hetkel kehtiva põhikirja järgi.

Kandidaate üles seada vähemalt 20 päeva enne suurkogu ja nimekiri suletakse 14 päeva enne valimisi. Esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik 50 erakonna liikme toetusallkirja, muudesse valitavatesse ametisse kandideerimiseks on tarvis kümne liikme toetust.

Volikogus leidsid toetust ka mõned IRLi põhikirja muutmise ettepanekud, mille peab nüüd suurkogu heaks kiitma.

Kui seni valiti suurkogul kolm aseesimeest ja kandidaadid ei võinud samaaegselt eestseisusesse kandideerida, siis edaspidi valib erakonna esimees eestseisuse liikmete seast endale aseesimehed, kelle kinnitab volikogu.

See tähendab ühtlasi, et toetati muudatust eestseisuse liikmete arv kahandada seniselt 24-lt 21-le.

Veel otsustati muuta uute liikmete vastuvõtmise korda. Selleks peab edaspidi olema uuel liikmel vähemalt ühe piirkonna juhatuse inimese isiklik soovitus või ta peab olema kohtunud piirkonna juhatusega. Hiljemalt 15 päeva enne suurkogu või piirkondliku üldkogu peab olema uus liige erakonda vastu võetud

Viimasena kiideti heaks muudatusettepanek, mille kohaselt saab suurkogude vahelisel ajal vähemalt 100 erakonna liiget nõuda oluliste ühiskondlike valikute puhul nõuandvaid liikmehääletusi.

Volikogu esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et arutelu oli elav, aga mitte terav: "Ei läinud inetusteni. Enamik [Tsahkna] ette pandud muudatusettepanekuid ei leindud volikogus toetust."