Kas Te saate aru, mis toimub IRL-is?

Ma usun, et eks ta võib-olla mingi nõrkusehetk on. Aga minu üleskutse on kiiresti sellest üle saada ja julgelt võidelda oma tõe ja õiguse eest igal rindel. See hakkab peale erakonna sees. Ei saa lubada poliitiline erakond, kes on kandnud vastutust 25 aastat, mingisuguseid Pavel Morozovlikke, sadomasohistlikke käitumisakte, ei saa lubada ka lapsikut jonni - sellele ei saa olla kohta tõsises poliitikas. Tuleb oma tõe ja õiguse eest võidelda kui kantakse valitsusvastutust.

Ka see valitsusprogramm, mille osas mul võib olla personaalselt kõhklusi või kahtlusi, on ka väga rahvuslik-konservatiivsete algetega. Põhiliin on tegelikult IRL-i algega, aga ometi tuleb selle eest võidelda. Ei saa lubada, et mingisugused teise erakonna pistrikud risustavad avalikku ruumi, mõttetuid sõnumeid, olgu see välispoliitikas, kaitsepoliitikas, lastakse eetrisse. See on meie erakonna poliitikute tegemata töö. Kas see on nõrkusehetkest, laiskusehetkest, aga fakt on see, et oma tõe ja õiguse eest tuleb võidelda.

Sama on opositsiooniga. Vaadake opositsiooni, tuleb opositsiooni libauudiseid, mida toodetakse, et Eesti riik on kohe kraavi minemas, ümber lükata iga päev, iga tund. Ma ei räägi neist opositsioonierakondadest, keda pigem klassifitseeriks klounaadiks, soolapuhujateks või valetajateks.

Mida Te arvate laupäevase volikogu otsusest, et enne valitakse uus juhatus kui muudetakse põhikirja?

Erakonna mõte on tegeleda selle riigi ja rahva tulevikuga, ühiskonna arendamisega, inimeste elujärje, probleemide lahendamisega - see on erakonna mõte.

Kuidas Te suhtute sellesse, et Margus Tsahkna otsustas uuesti mitte kandideerida sellise valimiskorra järgi?

Margus Tsahkna on tegelikult poliitikas loomulik talent ja ma ei ole viimased kolm nädalat teda ära tundnud.

Mida see tähendab?

Tehke ise järeldused minu eelnevatest vastustest.

Kas Margus Tsahkna on erakonna esimehena ebaõnnestunud?

Ma ei usu. Ma arvan, sellised üldhinnangud on ka valed, see ei tohi olla meie ühiskonna käitumismuster. /.../ Minu arvates Margus Tsahknal on viimase kolme nädalaga midagi juhtunud, ma ei tunne teda ära. Nagu varem ütlesin, poliitika on tõsine asi, erakond on tõsine asi, see on vastutus oma riigi ja rahva eest, selle hulka ei saa kunagi kuuluda Pavlik Morozovlikud mõtted, rääkimata lapsikust jonnist. See pole võimalik, võidelda tuleb oma tõe ja õiguse eest seal, kus on õige võitluse koht.

IRL-is on alati, nii kaua kui mina seal olen olnud, maksnud autoriteet, argumentatsioon. Mingid jutud, mida püütakse puhuda mingisugustest tohututest poliittehnoloogilistest geeniustest - ma ei tea, kus nad on. See aga, et erakonnas tuleb õppida tegema koostööd, tuleb leida liitlasi, tuleb leida endale sõpru, kellega meeskonnatööd arendada, peab toimuma igal pool Eesti ühiskonnas.

Kui küsida minu käest distantsilt mingit retsepti, siis ikkagi esimene asi on see, tuleb tegeleda Eesti tulevikuga, ühiskonna arenguga, tuleb vaadata, kuidas maailm muutub, tuleb kohaneda. Ka konservatism peab mõnikord kohanema. Need on keerulised valikud, mis puudutab maailmavaadet.

Teiseks, iga päev tuleb võidelda oma tõe ja õiguse eest. See tähendab, et laim tuleb tagasi lükata, endise liikme vihakõne tuleb ära õiendada, tuleb võidelda opositsiooni välja antud libauudistega - see on igapäevane poliitiline töö. Kui seda ei tehta, siis jääbki inimestele mulje ja hakatakse rääkima mingit pseudojuttu maailmalõpust.

Et sellisel moel käituda, selles erakonnas on vaieldamatult need inimesed olemas, kes teeksid seda tööd oskuslikult. Nad peavad olema ise selles veenvad, enesekindlalt seda tegema.