Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kapo: "rahuvõitluse" motiivi uus tulemine väärib märkimist

Prantsuse tank 2017. aasta märtsis Tapal.
Prantsuse tank 2017. aasta märtsis Tapal. Autor/allikas: Roomet Ild/mil.ee

Eelmisele aastale jättis oma jälje NATO otsus paigutada vastuseks Venemaa kasvavale agressiivsusele idapoolsetesse liikmesriikidesse täiendavad lahingugrupid, mis tugevalt häirib Kremlit, märgib kaitsepolitsei oma aastaraamatus.

"NATO otsus tingis Vene meedia ja poliitikute agressiivse reaktsiooni ning nii nagu tihti, pöörates pea peale põhjuse ja tagajärje, vallandati agressiivne propagandakampaania, milles omistati Põhja-Atlandi alliansile kurje kavatsusi Venemaa vastu," tõdes kapo.

Moskva hoiakut pidi levitama ka käputäis Eestis tegutsevaid äärmuslasi kahe NATO-vastase piketi ja nn rahumarsiga.

"Tõsi, ühiskonnas need olulist kõlapinda ja järgijaid ei leidnud, kuid täidetud sai eesmärk anda Kremli propagandakanalitele sõna- ja pildimaterjali demonstreerimaks „NATO-vastaseid meeleolusid Eestis“. Pisut segaduses äärmuslased ei teadnud isegi NATO tippkohtumise õiget toimumisaega, mistõttu tuli kaks korda piketiga tänavale tulla, ent rahu motiivi uus tulemine väärib äramärkimist," tõdes aastaraamat.

Kaitsepolitsei hinnangul on tegemist järjekordse taaskasutusega külma sõja aegsest metoodikast, kus käputäis palgalisi aktiviste üritas Lääne ühiskondades 1960ndatest kuni 1980ndateni vahetevahel etendada rahva omaalgatuslikku toetust Nõukogude Liidule ja õõnestada "rahuvõitluse" sildi all vaba maailma kaitsevõimet.

"Tõeline oksüümoron on näha "rahu" eestkõnelejana Kremli-meelse sõjaka paremäärmuslasena tuntuks saanud Allan Hantsomit, kuna aastate eest pidime kajastama oma aastaraamatus, kuidas ta õhutas rahvuslikku ja rassilist vihkamist barkašovlaste ridades," märkis kapo.

Kaitsepolitsei hinnangul ei pruugigi Venemaa meedia ja ametiisikute väljendatav hirm NATO ees olla üksnes silmakirjalik propaganda venemaalaste mobiliseerimiseks ja mõnede mõttekaaslaste aktiviseerimiseks Läänes, sest sellist hirmu esineb Venemaal ka ehedal kujul küllaltki kõrgel tasemel.

"Mida Kreml siis õigupoolest kardab? Ainsad tegelikud ohud, mis NATO riikidest tänasele Kremlile lähtuvad, on autoritaarsete ja korruptiivsete režiimide kardetuimad "pisikud" nimega demokraatia, sõnavabadus, õiguskindlus, ettevõtlusvabadus ja vaba konkurents, majanduslikult kindlustatud, informeeritud ja julged kodanikud, hirmu puudumine kurjategijate, diktaatorite ja tegelike agressorite ees," kinnitas kapo.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: