Kapo: "rahuvõitluse" motiivi uus tulemine väärib märkimist ({{commentsTotal}})

Prantsuse tankid jõudsid märtsi lõpus Tapa linnakusse.
Prantsuse tankid jõudsid märtsi lõpus Tapa linnakusse. Autor/allikas: Roomet Ild/mil.ee

Eelmisele aastale jättis oma jälje NATO otsus paigutada vastuseks Venemaa kasvavale agressiivsusele idapoolsetesse liikmesriikidesse täiendavad lahingugrupid, mis tugevalt häirib Kremlit, märgib kaitsepolitsei oma aastaraamatus.

"NATO otsus tingis Vene meedia ja poliitikute agressiivse reaktsiooni ning nii nagu tihti, pöörates pea peale põhjuse ja tagajärje, vallandati agressiivne propagandakampaania, milles omistati Põhja-Atlandi alliansile kurje kavatsusi Venemaa vastu," tõdes kapo.

Moskva hoiakut pidi levitama ka käputäis Eestis tegutsevaid äärmuslasi kahe NATO-vastase piketi ja nn rahumarsiga.

"Tõsi, ühiskonnas need olulist kõlapinda ja järgijaid ei leidnud, kuid täidetud sai eesmärk anda Kremli propagandakanalitele sõna- ja pildimaterjali demonstreerimaks „NATO-vastaseid meeleolusid Eestis“. Pisut segaduses äärmuslased ei teadnud isegi NATO tippkohtumise õiget toimumisaega, mistõttu tuli kaks korda piketiga tänavale tulla, ent rahu motiivi uus tulemine väärib äramärkimist," tõdes aastaraamat.

Kaitsepolitsei hinnangul on tegemist järjekordse taaskasutusega külma sõja aegsest metoodikast, kus käputäis palgalisi aktiviste üritas Lääne ühiskondades 1960ndatest kuni 1980ndateni vahetevahel etendada rahva omaalgatuslikku toetust Nõukogude Liidule ja õõnestada "rahuvõitluse" sildi all vaba maailma kaitsevõimet.

"Tõeline oksüümoron on näha "rahu" eestkõnelejana Kremli-meelse sõjaka paremäärmuslasena tuntuks saanud Allan Hantsomit, kuna aastate eest pidime kajastama oma aastaraamatus, kuidas ta õhutas rahvuslikku ja rassilist vihkamist barkašovlaste ridades," märkis kapo.

Kaitsepolitsei hinnangul ei pruugigi Venemaa meedia ja ametiisikute väljendatav hirm NATO ees olla üksnes silmakirjalik propaganda venemaalaste mobiliseerimiseks ja mõnede mõttekaaslaste aktiviseerimiseks Läänes, sest sellist hirmu esineb Venemaal ka ehedal kujul küllaltki kõrgel tasemel.

"Mida Kreml siis õigupoolest kardab? Ainsad tegelikud ohud, mis NATO riikidest tänasele Kremlile lähtuvad, on autoritaarsete ja korruptiivsete režiimide kardetuimad "pisikud" nimega demokraatia, sõnavabadus, õiguskindlus, ettevõtlusvabadus ja vaba konkurents, majanduslikult kindlustatud, informeeritud ja julged kodanikud, hirmu puudumine kurjategijate, diktaatorite ja tegelike agressorite ees," kinnitas kapo.

Toimetaja: Marek Kuul



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: