Kross: Venemaa on muutnud luure välispoliitika elluviimise meetodiks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Foorum". Autor/allikas: ERR

ETV saade "Foorum" arutles sel nädalal kaitsepolitseiameti aastaraamatu üle. Muuhulgas selgus raamatust, et rahvusvahelise terrorismi oht Eestile on madal, ent Venemaa mõjutustegevus muutub järjest aktiivsemaks.

Blogi Propastop vabatahtlik Andres Lember rääkis saates, et viimase poole või enama aasta jooksul pole Eesti vastu suunatud infovalede hulk palju hoogu juurde saanud.

Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski märkis, et tema hinnangul ei ole Venemaa mõjutustegevus alati väga õnnestunud.

"Kui lugeda raporteid Vene infotegevuse kohta, siis tagatubades on kõik väga planeeritud ja koordineeritud ja toimub mingi kindla skeemi järgi ja erinevaid maid mõjutatakse erinevate skeemidega. See kindlasti on olemas. Aga natuke on ka kirvetööd - kohalikud agentuuride puhul, mida Eestis näeme, on näha, et uudis on halvasti tehtud, on kasutatud vaid üht allikat, tendentsilkke kommentaare. Ma ei arva, et Vene mõjutustegevus on alati väga filigraanne, õnnestunud ja koordineeritud, palju on ikkagi ka robustset praaki," selgitas ta.

Andres Lemberi hinnangul pole propaganda vastu ilmselt mõtet võidelda. "Auditooriumi, kelle vastu propaganda on suunatud, on vaja harida, kasvatada, talle teadvustada neid teemasid. Vaktsiini võiks anda propaganda vastu, mitte võitlust," sõnas ta, pidades vaktsiini all silmas tarkust.

Vastates saatejuhi küsimusele, kui mures Eestis Venemaa mõjutustegevuse pärast olema peaks, ütles siseminister Andres Anvelt (SDE), et mures tuleks olla selle pärast, mis toimub maailmas ümberringi, sealhulgas Venemaal.

"Ja selles tendentsis, mis maailmas ja Venemaa rollis toimub me peame olema murelikud, mitte konkreetselt selle pärast, mida Venemaa Eesti vastu teeb, vaid kuidas Venemaa käitub maailmas laiemalt ja tahab selle kaudu näiteks murda Euroopa Liidu ühtsust. See on üks alusväärtus, mille eest võitlevad ka meie eriteenistused," selgitas Anvelt.

EKRE esimees Mart Helme rääkis saates, et kapo aastaraamat on üldistus toimuvast ning selle pealt saab teha oma järeldusi. "Minu järeldus on see, et olukord muutub väga kiiresti. Kaks asja: Venemaa tegevus Baltimaade suunas on väga järjepidev juba 1990. aastate algusest, ja teiseks need olud, mis maailmas on tekkinud, eriti pärast seda, kui USA pommitas Süüriat, on väga selgelt pannud paika, et meie oleme lääne pool punast joont ja sellest, ma arvan, Moskvas saadakse väga hästi aru," arutles ta.

Reformierakonna liikme Eerik-Niiles Krossi sõnul ei ole Venemaa meetodid midagi erilist. Samas kui Nõukogude Liidu ajal tehti mõjutustegevust mõnest KGB osakonnast, siis tänapäeval on Krossi hinnangul Vladimir Putini administratsioon pannud kogu riigi sünkroonis tööle oma strateegiliste eesmärkide nimel. Selleks kasutatakse tema sõnul kõike alates sõjalistest vahenditest kuni kaasaegsete luuremeetoditeni.

"Ja seda ei tee ainult luure, vaid ka ajakirjanikud, kes on riigi kontrolli all, isegi kultuurieliit kui vaja on, seda teeb sõjavägi, diplomaatia. Nii et selles mõttes võiks öelda, et luuremeetod on muudetud totaalseks riigi välispoliitika elluviimise meetodiks," ütles ta.

Keskerakonna liige Jaanus Karilaid tõdes, et Vene ohu küsimus Eestile on kahtlemata aktuaalne. Samas sooviks tema, et kapo aastaraamatus oleks terviklikum käsitlus. Karilaiu arvates on mitu valdkonda, kus on samuti Venemaa mõjutused sees, käsitlemata.

"Kommertspankades on rahapesujuhtumid, kus miljardid eurod on läbi meie kommertspankade osaluse liikunud. Millega tegeleb meie finantsinspektsioon, kus on meie kommertspankade omanike vastutus? See on täiesti käsitlemata. See on suure tõenäosusega Vene organiseeritud kuritegevuse raha, mis siin liigub. Teine asi on narkoturg. Me teame, et narkoturul asub samuti organiseerijaid Venemaa pinnal ja selle aasta turuväärtus on üle paarisaja miljoni euro. Seal on koordinaatorid, nad värbavad siit diilereid. Ka see nõrgestab meie julgeolekut," tõi Karilaid näited.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: