Reformierakondlane ja riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross kommenteeris eelnõu esitamist seisukohaga, et Eesti julgeoleku nurgakivi on kuulumine Lääne väärtusruumi ning liikmesus ja aktiivne tegevus NATO-s ja Euroopa Liidus.

"Valitsus on öelnud, et nad ei soovinud keskusega mitte liitudes saata poliitilist signaali. Kahjuks mõjub Eesti arusaamatu passiivsus meie julgeolekule nõnda olulises küsimuses just nimelt muret tekitava signaalina. Ma loodan, et valitsus mõtleb ümber ja Eesti liitub lähiajal Euroopa hübriidohtude vastase keskusega," märkis Kross pressiteates.

Riigikogulase sõnul tuleb hübriidohte lugeda sama tõsisteks kui konventsionaalseid sõjalisi ohte.

"Ohupilt on viimastel kümnenditel muutunud keerulisemaks ja ohuallikad mitmekesisemaks. Esile on kerkinud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad, kuid mille mõju julgeolekule on samaväärne kui traditsioonilistel julgeolekuohtudel," selgitas Kross.

Eesti eemalejäämine pälvis tähelepanu ja kriitikat

Eelmise nädala teisipäeval andsid kaheksa Euroopa Liidu ja NATO liikmesriiki Helsingis allkirjad uue Euroopa hübriidohtude vastase kompetentsikeskuse loomiseks. Asutajariikideks on lisaks võõrustajariigile Soomele veel Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.

Eestit, kellest varasemalt räägiti ka kui ühest kompetentsikeskuse asutajaliikmest, allakirjutanute hulgas ei olnud. Eestit ei nimetatud kolmapäevasel tseremoonial ka nende riikide hulgas, kes liituvad lähiajal.

"Prantsusmaa, Norra ja Hispaania on meid informeerinud, et nemad liituvad organisatsiooniga lähiajal," ütles Soome Euroopa Liidu asjade aseminister, keskuse juhatuse esimees Jori Arvonen.

Eesti puudumine pälvis muuhulgas tähelepanu ka Venemaa meedias ning sotsiaalmeedias imestas sellise arengu üle ka Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves. Reformierakonna fraktsioon aga esitas Eerik-Niiles Krossi eestvedamisel kaitseminister Margus Tsahknale arupärimise Eesti "huvipuuduse" kohta.

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori Kristjan Priki sõnul ei olnud Eesti veel valmis allkirja andma.

"Hübriidohtude vastase keskuse loomise idee sisaldus eelmise aasta kevadel ilmunud Euroopa Liidu hübriidteatises kõrvuti erinevate muude hübriidseid ohte tuvastada ja maandada aitavate meetmetega. Arvestades teema aktuaalsust on ka Eesti olnud projektist huvitatud ning oleme alates 2016. aasta sügisest osalenud 15 teise riigi kõrval oivakeskuse loomise teemalistes konsultatsioonides," selgitas riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Kristjan Prikk ERR-ile.

"Lõplikku otsust keskuses osalemise kohta pole Eestis veel tehtud - kas või meie enda kogemus NATO küberkaitse oivakeskuse loomisest ütleb, et sellise riikidevahelise kompetentsikeskuse loomine ja tööle saamine on aeganõudev ning uusi liikmeid lisandub pikema perioodi vältel. Võimalik osalemine keskuse töös on pikaajaline projekt, Eesti otsus tehakse selle projektiga kaasnevaid erinevaid mõjusid hinnates erinevate ministeeriumite ja riigikantselei koostöös," märkis ta.

Kaitseminister Tsahkna ja välisminister Sven Mikseri sõnul on Eestil siiski soov keskuse töös osaleda.

Rahataotlus järgmise aasta eelarve osas on välisministeeriumi poolt siiski tehtud.

"Töötame ja analüüsime. Eks seda, millist ressurssi on meil panna sellesse olulisse teemasse, ka läbi osaluse Soomes paiknevas oivakeskuses, peavad eeskätt otsustama kaitseministeerium ja riigikantselei. Välisministeeriumi seisukohast on osalemine selles projektis ja ka teema olulisuse markeerimine kindlasti tähtis," ütles Mikser.

Helsingis paikneva kompetentsikeskuse ülesandeks on tugevdada liikmesriikide vastupanuvõimet hübriidohtudele ning tõsta selleteemalist teadlikkust. Keskus korraldab koolitusi ja õppusi, viib läbi uuringuid ning jagab liikmesriikidele informatsiooni oluliste tähelepanekute kohta. Keskus hakkab tegutsema ühise võrgustiku baasil ning keskuse enda palgale võetakse vaid mõned töötajad.