Välismeedias palju kajastust saanud kompetentsikeskuse asutajariikideks on lisaks võõrustajariigile Soomele veel Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Teates märgitakse, et lähiajal võivad keskusega liituda ka teised Euroopa Liidu või NATO riigid.

Varasemates teadetes on lisaks üheksale eelpool nimetatud riigile mainitud asutajaliikmena ka Eestit. Teisipäevastes teadetes aga Eestit enam ei leia. Eesti puudumine pälvis muuhulgas tähelepanu ka Venemaa meedias.

Sotsiaalmeedias imestas sellise arengu üle ka Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves.

But not Estonia??? Why not? Seems like an interesting topic to investigate, no? https://t.co/2L5UgeSM6E

— toomas hendrik ilves (@IlvesToomas) April 12, 2017

Reformierakonna fraktsioon aga esitas Eerik-Niiles Krossi eestvedamisel kaitseminister Margus Tsahknale arupärimise Eesti "huvipuuduse" kohta.

"Reformierakonna seitse liiget esitavad arupärimise kaitseminister Margus Tsahknale. See puudutab äsja Helsingis loodud Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskust. Nimelt kirjutati sel nädalal alla selle asutamislepingule ja asutajad on Soome, Rootsi, Suurbritannia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Kõik on meie lähedased sõbrad ja loomulikud liitlased. On äärmiselt tähelepanuväärne, et Eesti selles nimekirjas puudub. Hübriidohud on need, millest me oma julgeoleku kaitsmisel pidevalt räägime ja rõhutame. Nüüd on Soome otsustanud tulla ühte punti NATO riikidega. Meie huvides on just nimelt Soome ja Rootsi kaasamine NATO-sse võimalikult suurel määral. Nii et meie küsimus on see, et miks Eesti ei liitunud Soomes loodud Euroopa hübriidohtude vastase keskusega. Kuidas sobitub selline passiivsus valitsuse poolt välja kuulutatud tugeva julgeolekupoliitika ja initsiatiivikusega? Ja me palume ka kommenteerida väidet, et selline Eesti kõrvalejäämine asetab meid paratamatult ühte gruppi nende Ida-Euroopa riikidega, kes ilmtingimata ei jaga meie arusaamu julgeolekust," ütles Kross arupärimist üle andes.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang ütles ERR-ile kommentaariks, et sellel teemal annab selgitusi riigikantselei.

Riigikantselei: Eesti pole veel lõplikku otsust teinud

Riigikantseleist öeldi ERR-ile, et Eestis pole lõplikku otsust osalemise kohta veel tehtud.

"Hübriidohtude vastase keskuse loomise idee sisaldus eelmise aasta kevadel ilmunud Euroopa Liidu hübriidteatises kõrvuti erinevate muude hübriidseid ohte tuvastada ja maandada aitavate meetmetega. Arvestades teema aktuaalsust on ka Eesti olnud projektist huvitatud ning oleme alates 2016. aasta sügisest osalenud 15 teise riigi kõrval oivakeskuse loomise teemalistes konsultatsioonides," selgitas riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Kristjan Prikk.

"Lõplikku otsust keskuses osalemise kohta pole Eestis veel tehtud - kas või meie enda kogemus NATO küberkaitse oivakeskuse loomisest ütleb, et sellise riikidevahelise kompetentsikeskuse loomine ja tööle saamine on aeganõudev ning uusi liikmeid lisandub pikema perioodi vältel. Võimalik osalemine keskuse töös on pikaajaline projekt, Eesti otsus tehakse selle projektiga kaasnevaid erinevaid mõjusid hinnates erinevate ministeeriumite ja riigikantselei koostöös," märkis ta.

Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskus sai kolmapäeval ajutise juhi

Soome rajatud Euroopa hübriidohtude vastase kompetentsikeskuse juhtkond nimetas kolmapäevasel koosolekul keskuse ajutiseks tegevjuhiks seni projekti juhtinud Matti Saarelaineni.

Saarelainen on varem töötanud muuhulgas migratsiooniameti juhi ning kaitsepolitsei (Supo) osakonnajuhatajana, vahendas Yle.

Keskuse juhatuse esimeheks aga nimetasid liikmesriigid Soome Euroopa Liidu asjade asekantsleri Jori Arvoneni, kes seega samuti jätkab projekti arendamisega.

Soome kanda jäävad kompetentsikeskuse käivitamisega seotud kulud, mis jäävad käesoleva aasta sisse. Järgmisel aastal maksab pool 1,5 miljoni euro suurustest kuludest võõrustajariik ehk Soome ning teine pool koosneb liikmesriikide käest laekunud liikmemaksudest.

Keskuse asutamise dokumendile kirjutasid liikmesriigid alla teisipäeval.

Helsingis paikneva kompetentsikeskuse ülesandeks on tugevdada liikmesriikide vastupanuvõimet hübriidohtudele ning tõsta selleteemalist teadlikkust. Keskus korraldab koolitusi ja õppusi, viib läbi uuringuid ning jagab liikmesriikidele informatsiooni oluliste tähelepanekute kohta. Keskus hakkab tegutsema ühise võrgustiku baasil ning keskuse enda palgale võetakse vaid mõned töötajad.

Varem on ajakirjanduses väidetud, et keskuse juhiks võib saada Aalto ülikooli küberturvalisuse professor ning tuntud julgeolekuanalüütik Jarno Limnéll.