Valitsus leppis kokku pankade dividendide avansilise tulumaksu kehtestamise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1492662660000 | amCalendar}}
Raha.
Raha. Autor/allikas: Lee Jae-Won/Reuters/Scanpix

Vastavalt koalitsioonileppes sätestatud finantsasutuste maksustamise eesmärgile, otsustas valitsus kolmapäevasel kabinetiistungil täiendada tulumaksusüsteemi ja kehtestada krediidiasutustele 14-protsendilise dividendide avansilise tulumaksu.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul suurendab avansiline tulumaks pankade panust riigi maksutuludesse.

"Rahandusministeerium kaalus põhjalikult erinevaid maksustamise variante. Valitud lahendust eelistasime, kuna see muudab pankadelt laekuva maksutulu stabiilsemaks, sobib pangandussektori äriloogikaga ning võtab arvesse ka finantsstabiilsuse tagamise vajadust," ütles Sester.

Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksavad krediidiasutused ja nende Eesti filiaalid tulumaksu jaotatud kasumilt nagu kõik teised äriühingud.

Pangaliidu ettepanekul maksab krediidiasutus alates 2018. aastast eelmises kvartalis teenitud kasumilt tulumaksu avansilisi makseid määraga 14 protsenti.

Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist makset arvesse võtta. Maksustatakse üksnes äriühinguid, kellel on kasum.

Finantsasutuste maksustamisel kaalus rahandusministeerium teiste riikide kogemusi arvestades erinevaid võimalusi ning pidas korduvalt nõu ka Pangaliiduga. Arutelude käigus leiti, et kasumi avansilise maksustamise korral on võimalikud kaasnevad riskid kõige väiksemad.

"Hästi toimiv pangandussektor on majanduse selgroog. Regulatsioonid, sealhulgas maksupoliitika, peaksid toetama kapitali kättesaadavust kodumajapidamistele ja ettevõtetele," ütles pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm BNS-ile.

Valitsuse soov otsida oma poliitikate rahastamiseks majandusest lisaraha on Talihärmi sõnul mõistetav, ent loomulikult pankasid täiendav maksukohustus ei rõõmusta.

"Samas on avansiline tulumaks selline lahendus, mis sektorit võimalikest lahendustest kõige vähem koormab ja toob kaasa kõige vähem riske, andes samal ajal vajaliku panuse riigieelarvesse," rääkis ta.

Muudatuse mõju eelarvelaekumistele sõltub krediidiasutuste dividendimäära maksmise otsustest koosmõjus samaaegselt rakendatava regulaarselt jaotatud kasumi maksustamise süsteemiga. Netomõju eelarvele jääb seetõttu umbkaudu 20-30 miljoni euro vahemikku aastas.

Praegu on krediidiasutuse tegevusluba üheksal Eesti äriühingul ning seitsmel välisriigi filiaalil.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: