Uurimus: Lätist on saanud üks Vene maffia keskusi
Venemaa kuritegelikud rühmitused, millel on tihti lähedased sidemed Kremliga, mitmekesistavad tegevust Euroopas, sealhulgas Lätis, mistõttu Euroopa võimud peaksid aduma seda julgeolekuohu, mitte pelga kuritegevusena.
Sellisele järeldusele jõudis Briti politoloog Mark Galeotti uurimuses "Crimintern: How The Kremlin Uses Russia’s Criminal Networks In Europe" ("Crimintern: kuidas Kreml kasutab Vene organiseeritud kuritegevuse sidemeid Euroopas"), mille avaldas Euroopa välispoliitikanõukogu ECFR.
Uurimus toob välja mitu Vene maffia tegevussuunda. Läti ja Küpros tõusevad Euroopa kaardil esile rahapesukeskustena, mille vene kogukondadesse on imbunud Vene organiseeritud kuritegevuse esindajad.
Eesti piiri lähedal nenditi kujategijate koostööd võimudega kaitsepolitseinik Eston Kohveri röövimisel.
Tuuakse ka näiteid samasugusest koostööst Küprosel, kus kadus Vene agent, Montenegros, kus toimus riigipöördekatse, Türgis ja Austrias, kus toimusid Vene riigi huvides mõrvad.
Autor märkis, et Vene maffiategelased maskeeruvad järjest sagedamini seaduskuulekateks majandustegelasteks, mistõttu eelistavad suure vene ja teiste Euraasia rahvaste kogukondadega paiku. Eredate näidetena toob ta välja Hispaania Costa del Soli, Küprose ja Riia vene kogukonna.
Viimase 20 aastaga on vene maffia tegevus Euroopas tugevasti muutunud, vähem tegutsetakse tänaval, pigem mitmesugustel varialadel, järeldas Galeotti.
"Vene riik on väga kriminaliseeritud ja kuritegeliku allilma sidemed poliitilise maailmaga võimaldavad režiimil mõnikord kurjategijaid enda huvides ära kasutada," arvas ta.
Läti ja Küpros on ka eredad näited riikidest, mis on omandanud Vene kuritegeliku raha pesemiskoha maine. Seda raha pestakse ka Suurbritannias, Šveitsis, Kreekas ja Bulgaarias.
Galeotti seab teistele Euroopa riikidele eeskujuks Läti ja Eesti kogemust selliste rühmitustega võitlemisel korrakaitsjate ja eriteenistuste tihedas koostöös.
Allikas: BNS