Vaktsiinivastaste lapsevanemate hulk kasvab jõudsalt ({{commentsTotal}})

Eestis on viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud vaktsineerimisest keelduvate lastevanemate arv. Esmaspäeval Tallinnas toimunud ümarlaual arutati, kas riigipoolne teavitus vaktsiinide vajalikkusest ei peaks olema suurem.

Laste vaktsineerimisest keeldumiste protsent võrreldes vaktsineerimiste üldaevuga ei ole iseenest suur. 2016. aastal oli see umbes 3-4%. Terviseametit teeb murelikuks keeldujate arvu juurdekasv. Lastearst Eda Tamm ütleb, et peamiselt keelduvad lapsevanemad vaktsiinidest teadmatuse ning hirmu pärast. Näiteks arvatakse endiselt, et vaktsiinid sisaldavad raskemetalle või kaheldakse muudes ravimi kõrvalainetes, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mis puudutab raksemetalli või teomersaali, siis Eesti lastele vaktsineerimiskalendris olevad vaktsiinid teomersaali ei sisalda. Vaktsiinid läbivad väga palju etappe enne kui üldse otsustatakse, kas üks või teine vaktsiin turule tuleb," rääkis Tamm.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai tuletab meelde, et me tänu vaktsiinidele ei ole Eestis enam mitmeid tõsiseid haiguseid. Sellest tulenevalt ei räägita enam neist haigustest ja tähelepanu saavad rohkem vaktsiinide kõrvaltoimed.

"Kui see kõrvatoime ilmneb mõnel tervel vaktsineertitud lapsel, siis see saabki ebamõistlikult, ebaproportsionaalselt palju tähelepanu ja selle vastu ongi väga keeruline võidelda," lausus Kadai.

Tallinnas toimunud ümaralaul jõudsid koos istunud arstid, ametnikud ja poliitikud tõdemusele, et vaktsiinide vastased on kordades aktiivsemad omapoolset informatsiooni jagama.

"Me riiklikult oleme võtnud selle seisukoha, et me ei ole selle infosõjaga kaasa läinud. Me oleme tootnud selle informatsiooni, mis on tõenduspõhine ja see informatsioon on tegelikult olemas, eelkõige terviseameti lehel," selgitas Kadai.

Lapsi vaktsineeritakse Eestis 11 nakkushaiguse vastu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: