Suurbritannia käivitas ametlikult Brexiti protsessi

{{1490767320000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Briti peaminister Theresa May allkirjastas teisipäeva õhtul ajaloolise kirja, mis käivitas kolmapäeval Brüsselis üleandmisel Brexiti protsessi.

May kutsus riiki ühtsusele, vaatamata Šoti parlamendis teisipäeval peetud hääletusele, mis toetas uue iseseisvusreferendumi korraldamise soovi.

Büroo avaldas foto, millel on kamina ja Suurbritannia lipu taustal näha Mayd allkirjastamas kirja, mis käivitab riigi Euroopa Liidust lahkumise protsessi. Kamina kohal ripub Suurbritannia esimese peaministri Robert Walpole'i portree.

Kiri toimetati 10 Downing Street aadressilt Brüsselisse, kus Suurbritannia EL-i saadik Tim Barrow andis selle üle Euroopa Liidu presidendile Donald Tuskile. Sellega teavitas Suurbritannia ametlikult oma kavatsusest lahkuda ühendusest 44-aastase liikmesuse järel. 

Tusk märkis hiljem Twitteris, et sai kirja kätte. "Pärast üheksat kuud on Ühendkuningriik" oma sõnad teoks teinud."

May: see on ajalooline hetk, mida tagasi ei pöörata

May pidas kolmapäeval parlamendi ees kõne, milles märkis, et tegemist on ajaloolise otsusega, millest Suurbritannia ei tagane.

"See on ajalooline hetk, mida me tagasi ei pööra," lausus May alamkojas. "Nüüd on aeg ühtsena edasi minna."

"Artikkel 50 protsess on nüüd käima läinud ja briti rahva tahtele vastavalt lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust."

May lisas, et Suurbritannia "kontrollib immigratsiooni, et meelitada ligi kõige targemad ja paremad".

Suurbritannias elava kolme miljoni EL-i kodaniku staatus on lahkumiskõneluste esmane prioriteet. "Me haarame kinni võimalusest luua tugevam, õiglasem Suurbritannia, riik, mida meie lapsed ja lapselapsed võiksid uhkusega koduks nimetada."

May sõnul soovib Suurbritannia luua EL-iga "uue ja erilise partnerluse", mis tugineks koostööle valdkondades nagu julgeolek ja kaubandus.

Oma seadusi hakkab aga Suurbritannia ise kontrollima ega allu enam Euroopa Liidu kohtu jurisdiktsioonile. "Me mõistame, et EL-ist lahkumisel on Ühendkuningriigi jaoks tagajärjed. Me teame, et kaotame võimaluse mõjutada Euroopa majandust puudutavaid seadusi," tõdes ta.

Ta tunnistas, et mullu juunis peetud hääletus Brexiti üle oli lõhestav, ent samas väljendas ka lootust, et "meid ei määratle hääl, mille me andsime, vaid meie otsustavus tulemus edukaks pöörata".

"Me oleme üks võimas inimeste ja rahvaste ühendus uhke mineviku ja helge tulevikuga. Ja nüüd, mil otsus lahkuda Euroopa Liidust on tehtud, on aeg kokku tulla," rääkis ta.

May sõnas seadusandjatele, et 44 aastat EL-i liikmeks olnud Ühendkuningriik asub "pöördelisele retkele" ning ühendusse kuuluvad riigid peaksid üheskoos panema aluse "globaalsele Suurbritanniale". 

Šoti parlament andis teisipäeval esimesele ministrile Nicola Sturgeonile volituse esitada Briti valitsusele ametlik taotlus uue iseseisvusreferendumi korraldamiseks.

May on öelnud, et praegune aeg ei ole küps Šotimaal teise iseseisvusreferendumi korraldamiseks, ent Šoti seadusandjad eirasid tema üleskutset ja toetasid 69 poolthäälega 59 vastu Sturgeoni kava.

Ühendkuningriigil ja EL-il on esialgu kaks aastat aega leppida kokku reeglites, mis hakkavad vastastikku kehtima pärast poolte eraldumist. Poolte üksmeele korral on võimalik kõnelusi pikendada.

EL-i riikidele saadetakse lähipäevil laiali läbirääkimiste põhimõtted ning bloki liidrid kohtuvad 29. aprillil, mil lepitakse kokku ühispositsioon.

Brexitil saab olema oluline mõju Briti majandusele, ühiskonnale ja ühtsusele. Vastuoluline otsus EL-ist lahkuda andis hoogu juurde Šoti iseseisvumispüüdlustele ning õõnestas Põhja-Iirimaa rahuleppe alustalasid. Lisaks on see suur hoop EL-ile, mis pärast aastakümneid kestnud laienemist jääb ilma ühest oma suuremast liikmest.

EL-i vastu meelestatud populistid loodavad, et brittide otsust annab korrata ka teistes bloki liikmesriikides.

Tusk: EL-i eesmärk on minimeerida Brexitist tulenevat kahju

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles kolmapäeval pärast Suurbritannialt lahkumiskirja saamist, et Euroopa Liidu eesmärk lahkumiskõnelustel on minimeerida Brexitist tulenevat kahju ühenduse kodanikele, firmadele ja liikmesmaadele.

"Pole põhjust teeselda, et see on õnnelik päev Brüsseli ja Londoni jaoks. Peaaegu kogu Euroopa ja pea pooled briti valijad soovivad, et ma jääksime kokku, mitte ei triiviks teineteisest eemale. Nende hulka kuulun ka mina," ütles Tusk pressikonverentsil.

"Brexitis on ka midagi positiivset. Brexit on muutnud 27 liikmesriigi kogukonna varasemast kindlameelsemaks ja ühtsemaks. Ma olen selles kindel ning me jääme kindlameelseks ja ühtseks ka lahkumisläbirääkimistel," lausus Poola ekspeaminister.

Tuskil on enda sõnul tugev mandaat 27 liikmesmaa huvide kaitsmiseks. "Asi on kahju piiramises. Meie eesmärk on minimeerida kahju EL-i kodanikele, firmadele ja liikmesriikidele. Meil on kõik vahendid selle saavutamiseks," lausus Ülemkogu eesistuja.

"Täna peaksime rõhutama, et praegu pole midagi muutunud. Kuni Suurbritannia lahkumiseni jääb EL-i õigus kehtima Suurbritannia suhtes ja selle sees." 

Tusk lubas esitada reedel liikmesriikidele läbirääkimisjuhised, mida EL-i valitsusjuhid kogunevad arutama 29. aprilli tippkohtumisel. "Me tunneme teist juba puudust. Aitäh ja head aega," ütles eesistuja lõpetuseks.

Euroopa Ülemkogu avaldus

Euroopa Ülemkogu tegi kolmapäeval ametliku avalduse Suurbritannia lahkumistaotluse kohta Euroopa Liidust.

"Euroopa Ülemkogu sai täna kirja Briti peaministrilt Theresa Maylt, milles teatati Suurbritannia kavatsusest astuda välja Euroopa Liidust. Vastav teade järgneb 2016. aasta 23. juunil korraldatud referendumile ning sellega alustatakse lahkumisprotsessi (Lissaboni) leppe artikkel 50 alusel. Me kahetseme Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust, kuid oleme valmis protsessiks, mida teame, et peame nüüd järgima," ütles Ülemkogu avalduses.

"Euroopa Liidu jaoks on esimeseks sammuks Euroopa Ülemkogu läbirääkimiste kava vastuvõtmine. See kava sätestab positsioonid ja põhimõtted, mille alusel (Euroopa) Liit, mida esindab Euroopa Komisjon, alustab läbirääkimisi Ühendkuningriigiga," lisati avalduses.

"Nende läbirääkimiste käigus tegutseb (Euroopa) Liit ühtsena ja hoolitseb oma huvide eest. Meie esimeseks prioriteediks saab olema Ühendkuningriigi otsusele järgnenud meie kodanike, ettevõtete ja liikmesriikide ebakindluse minimeerimine. Seega keskendume kõigile põhilistele kokkulepetele korrapäraseks lahkulöömiseks."

"Me läheneme neile kõnelustele konstruktiivselt ja püüame jõuda kokkuleppele. Tulevikus loodame, et Suurbritannia on meie lähedane liitlane," rõhutas Euroopa Ülemkogu avalduses.

Ratas: Eesti hoiak on avatud ja konstruktiivne

Peaminister Jüri Ratas ütles Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise avaldust kommenteerides, et Euroopa peab säilitama meelekindluse ja minema edasi.

"Kahetsusega südames võtame selle teate vastu ja arutame edasisi samme üheskoos 29. aprillil kui Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk kutsus kokku erakorralise ülemkogu, kus võetakse vastu poliitilised suunised, kuidas 27 liikmesriigi nimel protsessiga edasi minna," ütles peaminister Ratas ja lisas, et kõige olulisem ja kiireloomulisem on vähendada ebaselgust ja kahju ELi kodanikele, ettevõtetele ja liikmesriikidele.

"Euroopa Liidu esmaoluline ülesanne läbirääkimiste eel ja ajal on vähendada ebakindlust inimeste ja ettevõtete jaoks, keda Ühendkuningriigi lahkumine mõjutada võib," rõhutas peaminister.

Peaministri sõnul on Eesti hoiak Ühendkuningriigi tulevaste suhete osas Euroopa Liiduga avatud ja konstruktiivne. "Head ja lähedased suhted tulevikus on nii Euroopa Liidu kui ka Ühendkuningriigi huvides."

"Meil ei saa endale lubada jääda Brexitist halvatuks, vaid peame otsustavalt koos edasi liikuma. Me peame iga päev meeles pidama, et meie ühised väärtused – demokraatia, rahu ja stabiilsus ning majanduslik heaolu, on ühinenud Euroopas ajalooline saavutus, mida tuleb hoida ja arendada. Nende nimel peame keerulistel aegadel ühte hoidma."

Ratas avaldas lootust, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumine läheks võimalikult sujuvalt. "Euroopa Komisjonil on lahkumiskõnelustes juhtroll, kuid teeme igapäevast tihedat koostööd läbirääkimiste käigus ja poliitiliste otsuste ette valmistamisel," selgitas peaminister.

"Anname endast eesistujana kõik, et lahkumine kulgeks korrapäraselt ja loodame, et võimalikult pea avaneb meil võimalus arutada ka tulevasi suhteid."

Peaministri sõnul on Eesti ülesanne eesistujana hoida Euroopa Liit ühtsena.

Eesti välisministeerium: sellest on kahju, kuid me austame Ühendkuningriigi kodanike otsust

Eesti välisministeerium edastas pärast Londoni ametlikku teadet järgneva avalduse: "Ühendkuningriik esitas täna Euroopa Liidust lahkumise avalduse. See on esimene kord Euroopa Liidu ajaloos, kui üks riik on otsustanud sellise sammu astuda. Eestil on kahju, kuid me austame Ühendkuningriigi kodanike otsust. Euroopa Liidu lepingu artikli 50 käivitamine lõpetab ebakindluse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kavatsuste ja ajaraami osas.

Tänasest algab kahe aasta pikkune läbirääkimiste periood. Euroopa Liidu liidrid on kokku leppinud, et läbirääkimisi hakkab juhtima Euroopa Komisjon, kes on pealäbirääkijaks nimetanud endise Prantsusmaa ministri ja Euroopa Komisjoni voliniku Michel Barnier’. Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on 29. aprilliks kokku kutsunud erakorralise Ülemkogu, millelt ootame lisaks poliitilistele suunistele ka otsuseid lahkumisläbirääkimiste taktika ning teemade järjestuse kohta.

Kodanike õigused ja eelarveküsimused on kindlasti esimesed valdkonnad, millele keskendutakse. Eesti eesmärk on võimalikult säilitada Ühendkuningriigis elavate Eesti kodanike ja seal tegutsevate Eesti ettevõtete senised õigused.

Arvestades, et sisulised läbirääkimised algavad eeldatavasti juunis ehk vahetult enne Eesti EL Nõukogu eesistumist, on Eesti siht nende läbirääkimiste jooksul hoida Euroopa Liidu ühtsust, olla 27 liikmesriigi teenistuses ja teha tihedat koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega.

Eesti soovib, et Ühendkuningriigi lahkumisjärgne suhe EL-iga oleks võimalikult lähedane ja mitmekülgne. Eesti seisukohtade ettevalmistamiseks Brexiti läbirääkimistel moodustati Vabariigi valitsuse 26. jaanuari otsuse alusel Välisministeeriumis ametkondadevaheline töörühm, mida juhib Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas."

Malta: Suurbritannia peab saama EL-i liikmesusest kehvema lahenduse

On "määravalt oluline", et pärast Suurbritannia lahkumiskõnelusi esitataks riigile Euroopa Liidu liikmesusest kehvem lahendus, teatas bloki eesistujariik Malta kolmapäeval.

Peaminister Joseph Muscat ütles, et läbirääkimised peavad olema läbipaistvad ja ausad. "Kõnelused peaksid olema mõlemalt poolelt ausad, kuid on määravalt oluline, et EL-i liikmesus jääks peale kui parem variant. EL-il ei saa olema Brexiti küsimuses 27 erinevat arvamust, vaid üks ühine nägemus," ütles ta.

Muscat tegi avalduse kohtumisel EL-i Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier'ga Valletas. "Täna on esimene päev väga pikal ja raskel teel. EL taotleb ausa leppeni jõudmist ühenduse pikaajalise tuleviku hüvanguks," lausus Barnier.

Oettinger: Brexiti käivitamise kiri on negatiivne sõnum Euroopale

Briti peaminister Theresa May Brexiti käivitamise kiri on "negatiivne sõnul Euroopale tervikuna, eriti aga Ühendkuningriigile", ütles Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Günther Oettinger.

"Järgnevatel nädalatel ja kuudel ootavad ees rasked läbirääkimised," sõnas ta.

Saksa välisministeerium: Suurbritannia jääb heaks sõbraks

Suurbritannia jääb Euroopa Liidust lahkumise otsusest hoolimata heaks sõbraks ja partneriks, ütles Saksa välisministeerium kolmapäeval, kui Briti valitsus oli andnud üle kirja Euroopa Liidust lahkumise protsessi alustamiseks.

Kuid "hea sõber ei ole siiski perekonnaliige", lisas ministeerium ja seletas, et esialgu peetakse Suurbritanniaga läbirääkimisi EL-ist lahkumise üle ja seejärel saab neilt alustelt hakata arutama Suurbritannia ja EL-i tulevasi suhteid.

Läbirääkimiste eesmärk on minimeerida määramatust kodanike, majanduse ja EL-i jaoks, ütles Saksa välisministeerium.

Sipilä: kõnelustes Londoniga tuleb esmalt otsustada inimeste saatus

Läbirääkimistes Suurbritanniaga tuleb esmalt lahendada seal elavate Euroopa Liidu kodanike ja teistes riikides elavate Briti kodanike saatus, ütles Soome peaminister Juha Sipilä kolmapäeval.

"Selles tuleks leida kiiresti üksmeel, sest see teeb inimestele muret. Ka Soomes elavad britid on meiega ühendust võtnud," ütles Sipilä.

Seejärel tuleb Sipilä sõnul pidada läbirääkimisi eelarve üle, mis on raske teema.

Soome on seisukohal, et kehtivaks eelarveperioodiks võetud kohustused tuleb täita. "Lähtepunkt on, et kohustused on selle eelarveperioodi ajaks. Edasi läheb nii, nagu ühiselt kokku lepitakse," seletas ta.

Euroopa Komisjoni arvutuste järgi peaks Suurbritannia maksma 60 miljardit eurot, sest ta on võtnud endale kohustusi, mis jätkuvad ka pärast Euroopa Liidust lahkumist.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: