Barnier: EL-il on varuplaan Brexiti-kõneluste nurjumise korral

{{1493792640000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Euroopa Liit on teinud varuplaani juhuks, kui Suurbritannia lahkumise asjus Londoniga kokkuleppele ei jõuta, kuid hetkel on eesmärk saavutada lepe 2019. aasta märtsiks, ütles EL-i pealäbirääkija Brexiti-kõnelustel kolmapäeval.

"Oleme valmis kõikideks võimalusteks. Kuid see, millest mina praegu lähtun, on leppeni jõudmine," lausus Michel Barnier Euroopa Komisjoni Brexiti-kõneluste soovitusi tutvustades.

Läbirääkija hoiatas, et leppeni jõudmiseks aega napib ning seda jääb iga päevaga vähemaks. "Aega on vähe, väga vähe. Päevad lähevad mööda."

EL-ist pole bloki ajaloos lahkunud ükski riik, mistõttu on eelseisev tee läbimata. Mõned Briti poliitikud on väitnud, et kõnelustelt leppeta lahkumine on Suurbritannia jaoks parem kui "kehva leppe" sõlmimine.

Barnier ütles ajakirjanikele, et Suurbritannia suhe selle ülejäänud 27 Euroopa partneriga keskendub pärast blokist lahkumist "kaubandusleppele, kuid praegu pole hetk hakata sellest viivitatult rääkima".

Suurbritannia käivitas kaks aastat kestva lahkumismenetluse 29. märtsil ning see aeg saab täis 2019. aastal.

EL: London peab sõlmima leppe eelarvekohustustes enne tulevikukõnelusi

Suurbritannia peab tasuma Euroopa Liidu eelarves võetud rahalised kohustused enne, kui saavad alata kõnelused tulevikusuhtest Euroopa partneritega, lausus Barnier.

Tema sõnul "peame tasuma arved, ei enamat ega vähemat".

Pealäbirääkija rõhutas, et Suurbritanniale esitatud finantsnõudmised pole karistus selle eest, et riik lahkub ühendusest. "Siin pole mingit karistamist, siin pole Brexiti-arvet. Finantsleppe puhul on küsimus ainult tasaarveldamises."

Euroopa Liidu järgmise paari aasta eelarve lepiti kokku koos Suurbritanniaga, mis peaks tasuma eelarves võetud kohustused, ütles pealäbirääkija. "Leppisime nendes programmides kokku koos ... Võeti kohustused ning neid tuleb austada. Küsimus on vastutuses."

Barnier' sõnul pole hetkel seatud kindlat summat, mis tuleb tasuda, kuid lisas, et summa arvutatakse kasutades "metodoloogiat".

Barnier: Briti valimiste tulemus EL-i kõnelustepositsiooni ei muuda

Suurbritannias 8. juunil toimuvad parlamendivalimised päädivad stabiilsema ja pikaealisema läbirääkimistepartneriga, kuid need valimised ei mõjuta Euroopa Liidu kõnelustepositsiooni, rõhutas EL-i pealäbirääkija.

Pärast 8. juunit toimuvaid Briti ennetähtaegseid valimisi moodustuv Briti valitsus saab olema "stabiilsem ja pikaealisem" kui praegune valitsus, ütles Barnier.

Samas rõhutas ta, et mis puudutab EL-i pühendumust oma huvide kaitsmisele, siis "need valimised ei muuda midagi".

"Me kaitseme (ülejäänud) 27 liikmesriigi huve ja ühisturgu," ütles pealäbirääkija.

Barnier saab mandaadi Brexiti-kõnelusteks 22. mail

Barnier eesmärgiks oli teha kolmapäeva teatavaks EL-i seisukohad, mida Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker nimetas laupäeval EL-i õiguslikuks mandaadiks lahkumiskõnelustel.

EL-i liidrid kiitsid laupäeval peetud erakorralisel Euroopa Ülemkogul heaks karmid läbirääkimisjuhised, mis näevad muuhulgas ette etapiviisilist lähenemist, mille käigus lepivad pooled esmalt kokku EL-i ja briti kodanike õigustes, lahutusarves ja Põhja-Iirimaa küsimuses ning liiguvad alles seejärel edasi liidu ja Suurbritannia tulevase suhte juurde.

Euroopa Komisjoni volinikud kiidavad Barnieri soovitused ametlikult heaks kolmapäeva hommikul ning sellele järgneb pealäbirääkija pressikonverents.

Euroopa Liidu 27 liikmesmaad annavad Barnierile ametliku mandaadi kaks aastat kestvate lahkumisläbirääkimiste pidamiseks 22. mail.

Endine volinik Barnier on öelnud, et peab viima kõnelused lõpule 2018. aasta oktoobriks, et Euroopa Parlament jõuaks lepet arutada ja selle üle hääletada enne Suurbritannia kavakohast liidust lahkumist 2019. aasta 29. märtsil.

Tema soovitused, mille esialgset kavandit on AFP näinud, sisaldavad eluaegset tagatist õiguste säilimisele Suurbritannias vähemalt viis aastat elanud EL-i kodanikele.

EL-i kodanikel on ühisturu reeglite järgi õigus elada, töötada, ja nõuda toetusi igas bloki riigis.

EL-i väitel peab London tagama Suurbritannias elava kolme miljoni liidu kodaniku õigused Brexiti järgseks perioodiks ning nõuab Suurbritannialt 40-60 miljardi suuruse lahutusarve tasumist. Briti valitsus väidab, et ei ole kohustatud nii suurt summat tasuma.

Brüsseli hinnangul peab London enne poolte tulevase suhte arutamist lahendama ka EL-i liikme Iirimaa ja Ühendkuningriiki kuuluva Põhja-Iirimaa piiriga seotud küsimused.

Briti peaminister Theresa May soovib kaubanduskõneluste ja lahkumisläbirääkimiste paralleelset pidamist.

May kohtus eelmisel kolmapäeval Junckeriga ja kuigi mõlema pressiesindajad nimetasid esmalt kohtumist konstruktiivseks, on hiljem ilmnenud, et tegemist oli pingelise kohtumisega, kust Juncker olevat Saksa ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung andmetel lahkunud senisest "10 korda skeptilisemalt" kokkuleppe väljavaadete osas.

Laupäeval vihjas Euroopa Komisjoni president pingetele kohtumisel, hoiatades, et mõned isikud Suurbritannias "alahindavad tehnilisi raskusi, millega meil tuleb silmitsi seista".

Brexiti-minister Davis: London ei lase ennast Brexiti kõnelustel eirata

Suurbritannia ei lase ennast lahkumiskõnelustel Euroopa Liiduga eirata, sõnas Briti Brexiti-minister David Davis kolmapäeval.

"Me alustame kõnelusi mitte lömitaja, vaid läbirääkijana," ütles Davis.

Samuti tõrjus Davis ärilehe Financial Times väidet, et London peab enne EL-ist lahkumist tasuma blokile kuni 100 miljardit eurot. Varem on summaks peetud umbes 60 miljardit eurot.

Davis ütles telekanalile ITV: "Me ei maksa sadat miljardit."

Teises usutluses lausus Davis rahvusringhäälingule BBC, et Suurbritannia kavatseb finantsküsimustes "alluda oma rahvusvahelistele kohustustele", kuid hoiatas, et riik ei kavatse maksta midagi, kui kõnelused kokku varisevad.

"Täna hommikul näete lehtedes 100 miljardi nõudmist ... Ma ei usu, et me seal lõpetame. Tean, et me ei jõua sinnamaani," lausus Davis.

"Nad räägivad läbirääkimiste juhistest, mis on nagu nende nõudmiste kogu ... see kokkulepe peab (EL-i sees) olema," märkis minister.

"Me oleme kuni lahkumise hetkeni EL-i täieõiguslikud liikmed ... ning kavatseme rakendada neid õigusi, mis on reeglites tagatud," lisas ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: