Märtsis ilma majandustegevuseta firmale Ida-Virumaale ringhäälinguloa andnud ja nüüd otsuse pärast Eesti Meedia poolt kohtusse kaevatud TJA lubadekomisjon on mitmete valdkonnaekspertide hinnangul ebapädev tele- ja raadiolubade sisu ja äriplaani jätkusuutlikkuse üle otsustama.

Ringhäälingute liidu juhataja Toomas Vara ütleb otsesõnu, et valdavalt inseneridest ja meediateoreetikutest koosneval komisjonil pole meediaorganisatsiooni juhtimise kogemust, mistõttu on lubadekonkurss iludusvõistlus, kus plusspunkte saab ilusa jutu, mitte aga tugeva sisu ja jätkusuutliku äriplaani eest, kuivõrd nende hindamiseks puudub komisjonil pädevus. Seetõttu ei pea ta 2013. aastast TJA kui sõltumatu regulaatori kaasamist protsessi põhjendatuks. Varasemalt otsustas ringhäälingulubade andmise üle kultuuriministeerium.

Kriitikat TJA lubadekomisjoni aadressil on ERR.ee-ni jõudnud mitmest allikast.

"Veidi utreerides võib öelda, et TJA-s tegelevad järelvalvega insenerid, kes suudavad väga täpselt mõõta kas mõnes programmis on reklaamimaht mõne sekundi võrra üle lubatud mahu või on kuskil sagedustega seotud tehnilis parameetreid "painutatud", aga kuna eelpool mainitud probleeme Eestis ei eksisteerinud, siis mingit suurt muudatust meie meediamaastikule pole sellega toodud. Pigem on lubade väljaandmine läinud tehnokraatlikuks, sest väljandmise komisjoni ei kuulu täna praktiliselt mitte ühtegi raadio- või teleorganisatsiooni juhtimskogemusega inimest," tõdeb Vara.

Komisjoni kuuluvad TJA esindajad side- ja meediateenuste osakonnast Oliver Gailan (esimees), Tais Vakrõõm (aseesimees) ja Erika Adams, kultuuriministeeriumi esindajana sealne audiovisuaalnõunik Mati Kaalep, ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar, Priit Hõbemägi (mõlemad TLÜ) ja Urmas Loit (TÜ) ning Eesti autorite ühingu esindajana selle tegevdirektor Kalev Rattus.

Insenerid ja teoreetikud otsustavad

"See komisjon on pädev hindama taotlejate Powerpointis tehtud presentatsioone, aga mitte nende tegelikku võimekust igapäevaselt elujõulist programmi toota. Lubadekonkurss on oma olemuselt iludusvõistlus, kus võrreldakse lubadusi. Kust tuleb raha, kas tuluprognoosid on reaalsed, kellele ja millises formaadis programmi kavatsetakse teha - seda tüüpi küsimused jäävad selle muidu nii auväärse seltskonna puhul taotlejatelt küsimata," leiab Vara.

Ringhäälingute liidu juht ütlebki, et kuna komsijonis istuvad insenerid ja teoreetikud, siis on ohuks nii liigeselt tehnokraatlik kui ka idealistlik lähenemine taotluste hindamisele.

"Ainuke, kellel oma ametist tulenevalt on huvi, et loa saaja oleks ka päriselus, mitte ainult presentatsioonis jätkusuutlik, on Kalev Rattus, sest autorite ühingu jaoks on vaja, et loa saaja tegutseks ka teisel ja kolmandal aastal edukalt kuna autoritele makstav tasu sõltub ringhäälinguorganisatsiooni reklaamikäibest," leiab ta.

Vara sõnul on ringhäälingute liidu ettepanek jätkata praktikaga, kus komisjoni liikmete hulgas on ka nende esindaja, sest see annaks võimaluse taotlejate oskusteavet ja finantsvõimekust adekvaatsemalt hinnata.

Miks aga otsustamine üldse TJA juurde loodud komisjonile anti, on tema sõnul arusaamatu, sest eesmärki kaasata otsustusprotsessi sõltumatu regulaator see muudatus paraku ei täida.

"See on tegelikult kosmeetiline muudatus, sest majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi haldusalas olev tehnilise järelvale amet on täpselt niisama sõltumatu nagu seda on mõni kultuuriministeeriumi osakond," põhjendab ta.

Teoreetiliselt peaksid sõltumatu regulaatori peamised ülesanded olema jälgida Euroopa ühtse audiovisuaalpoliitika rakendamist, tagada meedia sõltumatus ja pluralism ja reguleerida vaba konkurentsi.

"See iseenesest on juba põnev väljend, millesse on konflikt sisse kirjutatud," kommenteerib Vara vaba konkurentsi reguleerimist.

Sisulist vajadust Eestis selliste eesmärkide tagamiseks Vara hinnangul aga pole. "Eestis pole viimase paarikümne aasta jooksul ühegagi nendest punktidest probleeme olnud, kui jätta anomaalne Tallinna TV kõrvale, nii et vajadust olemasolevat süsteemi muuta polnud. Kõrvaltvaataja jaoks näis, et taaskord üritatakse ülipüüdlikult, täht-tähel täita Euroopast tulevaid ideid ja soovitusi," leiab ringhäälingute liidu juht.

TJA lubadekomisjoni otsused pole siiski lõplikud, see on vaid nõuandev organ. Otsuse ringhäälingulubade väljaandmise või keeldumise kohta teeb vastavalt seaduseleTJA peadirektor.

Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõuniku Mati Kaalepi kommentaar:

Ülesannete jaotumine kultuuriministeeriumi ja TJA vahel on selge: kultuuriministeerium osaleb meediateenuste seaduse (MeeTS) kohaselt vaba juurdepääsuga televisiooni- ja raadioteenuse tegevuslubade kõrvaltingimuste koostamises. Ministeeriumil on õigus tagada teenuste mitmekesisus, kehtestada Eesti autorite teoste miinimummaht programmis, samuti muusika- ja sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaal programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete maht ning levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keelenõue.

Need kriteeriumid ongi kõrvaltingimused ja kultuuriministeerium peab lähtuma seaduses sätestatust, mis on praegu võrdlemisi üldsõnaline. Näiteks muusikasaadete mahu võiks eraldi küll sätestada, kuid muusikasaade ei pea koosnema ainult muusikast, vaid võib hõlmata ka teksti. Mõistliku piiri hindamine, mis on muusikasaade ja mis on sõnasaade, on TJA pädevuses järelevalve tegemisel. Kultuuriministeerium ei teosta meediateenuste seaduse järelevalvet.

Me oleme nõus, et võib-olla on vajalik täpsustada meediateenuste seadust ja muuta seal sisalduvaid termineid selgemaks. Seetõttu planeerime uuringut, et kaardistada praegust raadioteenuste osutamise turgu ja analüüsida kõrvaltingimuste osutamise teemat enne järgimist korraliste raadioteenuste lubade konkurssi, mis leiab aset aastal 2018. Uuringu tulemustest lähtuvalt hindame, kas muudatused on vajalikud. Kui selgub, et on, siis plaanime need ka ellu viia.

Kultuuriministeerium on üsna hiljuti juhtinud tähelepanu vajadusele muuta meediaseire rolli TJA-s selgemaks.