Ringhäälingute liit uusi tulijaid raadiomaastikule ei taha ({{commentsTotal}})

Mikrofon
Mikrofon Autor/allikas: Harry Tiits

Eesti Ringhäälingute Liit (ERL) leiab, et kuivõrd raadio edukas majandamine ei ole lähiaastatel võimalik, tuleks vältida uute kohalike raadiolubade väljaandmist alles tegevust alustavatele ja end mitte tõestanud ettevõtetele.

"Praktikas on näha, kuidas ringhäälinguorganisatsioonid, kellel puudub kõrvaltegevus, millest raadioprogrammi tootmist subsideerida, on selgelt majanduslikes raskustes. Praktika on näidanud, et iga selline katsetus vähendab raadio kui meediumi usaldusväärsust, solgib reklaami- ja tööjõuturgu ning kokkuvõttes nõrgendab juba tegutsevate ringhäälinguorganisatsioonide konkurentsivõimet," leiab ERL-i juhatuse esimees Toomas Vara kultuuriministeeriumile saadetud kirjas.

Veel märgib ERL, et praegune raadio- (kommerts)turg on piisavalt ülekoormatud, mis tähendab, et täiendavate ringhäälingulubade väljaandmine uutele huvilistele ainuüksi põhjusel, et selleks on tekkinud tehnilised võimalused, pole mõistlik. Ainult kohaliku raadioprogrammi tootmine pole praeguses turusituatsioonis ERL-i juhi hinnangul majanduslikult jätkusuutlik.

ERL leiab ka, et vabade sageduste tekkimisel peaks esimene prioriteet olema hoopis olemasolevate võrkude tehnilise katvuse parandamine.

ERL-i hinnangul teeb seadusest tulenev viieaastane tegevusloa kehtivusperiood väga raskeks suuremate investeeringute tegemise. Pikem periood seevastu suurendaks ringhäälinguorganisatsioonide majanduslikku stabiilsust vähendades erajaamade sõltumatust reklaamituru kõikumistest.

"Selle tulemusena paraneks kindlasti pakutavate programmide nii sisuline kui ka tehniline kvaliteet. Teeme ettepaneku kaaluda seadusemuudatuse algatamist, millega antaks ringhäälingu tegevuslubasid tulevikus välja pikemaks perioodiks kui praegu seaduses lubatud kuni 5-aastane periood."

16. novembril 2019 lõpeb kõikide Eestis praegu väljastatud raadioteenuse osutamise tegevuslubade kehtivus. Kultuuriministeerium saatis koos Tehnilise Järelevalve Ametiga kirja erinevatele ringhäälingujaamadele, et saada teada nende nägemus raadioringhäälingu tulevikust.

"Soovime teid kaasata konkursi ettevalmistamisse ja selgitada välja, millised muudatused oleksid Eesti raadiomaastikul koos järgmiste raadioteenuse lubade väljastamisega perioodiks 2019‒2024 vajalikud," teatas kultuuriministeerium oma kirjas.

Eesti Ringhäälingute Liit on valitsusväline mittetulundusühing, mis edendab rahvuslikku ringhäälingukultuuri ning esindab raadio- ja televisiooniorganisatsioonide huve. Liidul on 17 liiget (kolm teleorganisatsiooni, 13 raadioorganisatsiooni ja üks videotootja), kes maksavad liikmemaksu.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: