Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis teisipäeval vandeadvokaat Anti Aasmaa taotluse riigikohtunik Priit Pikamäe taandamiseks rahuldamata.

Riigikohtu menetluses on Nikolajevi individuaalkaebus presidendi 2007. aasta 31. jaanuari käskkirjale armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni töökorrale, et kontrollida selle põhiseaduspärasust.

Aasmaa esitas 16. aprillil tsiviilkohtumenetluse seadustikule tuginedes riigikohtule taotluse riigikohtunik Priit Pikamäe taandamiseks kaebust läbi vaatavast kohtukoosseisust.

Avalduse põhjenduste kohaselt kuulub riigikohtunik Pikamäe riigikohtu esindajana presidendi poolt moodustatud armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni ja on olnud eelduslikult kahel korral vastu Nikolajevile armu andmisele.

Advokaadi hinnangul teeks riigikohtunik Pikamäe antud kohtuasja lahendades otsuse, kas ta saab tulevikus komisjoni töös osaleda ja Nikolajevile armuandmise üle otsustada või mitte.

"Seetõttu ei näiks riigikohtunik Priit Pikamäe osavõtul toimuv kohtumenetlus ausa ja õiglasena," nentis Aasmaa.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis seevastu, et praeguses asjas ei esine selliseid objektiivseid asjaolusid, mis annaksid kahelda riigikohtunik Pikamäe erapooletuses.

Kolleegiumi hinnangul ei anna riigikohtunik Pikamäe taandamiseks käesolevas asjas alust ka muud seadustes sätestatud taandamise alused ning seetõttu tuli advokaadi taotlus jätta rahuldamata.

Kohus mõistis Nikolajevi 1999. aasta sügisel eluks ajaks vangi 1998. aasta aprillis Kohtla-Järvel ühes Põhja allee korteris toimunud nelikmõrva eest.

Toona leidis politsei korterist Nikolajevi elukaaslase Jelena (39) ning Alla (37), Andrei (27) ja viimaseid kuid lapseootel Tatjana (25) kuulihaavadega surnukehad.

Politsei kutsus sündmuskohale Nikolajev, kes oma korterist tapetud eest leidis. Nikolajevi sõnul oli ta selle korteri välja üürinud ja seda kasutas tema elukaaslane Jelena narkomüügipunktina.

Nikolajevi kinnitusel peteti politseis temalt nn puhtsüdamlik ülestunnistus välja ning kuigi kohtus loobus prokurör tema süüdistamisest, siis mõistis kohus ta siiski eluks ajaks vangi.

Nikolajevi kaitsja Aasmaa on seisukohal, et alates 1. juulist 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis on kooskõlas Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga, annavad aluse Nikolajevi vangistuse kandmisest vabastamiseks.

Kohtud aga kaitsja seisukohaga ei nõustunud, kuna kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust.