Kivirähk tõi ERRis värskeid küsitlustulemusi kommenteerides välja, et lisaks opositsioonile kritiseerisid eelarvestrateegiat ka tunnustatud majanduseksperdid nagu Raul Eamets või Ardo Hansson.

"Arvan, et see mõjutaski valitsuserakondade reitingut kõige enam ja me olemegi sattunud sellisesse situatsiooni, kus selle valitsuse puhul on opositsiooni summaarne toetus kõrgem kui valitsuserakondadel kokku - 47 ja 42 protsenti on need numbrid," sõnas Kivirähk.

Ta lisas, et valitsus on surve all lisaks ka Rail Balticu teema tõttu, mis on osa elanikkonna ja organisatsioonide hulgas üsna ebapopulaarne.

Sotsioloog viitas ütlusele, et valitsemine tähendab ebapopulaarsuse kogumist. Keskerakonna toetuse languse kohta märkis ta, et küsimus polnud selles, kas see hakkab langema, vaid millal.

"Valitsuses olles see paratamatult nii on, kui tuleb teha otsuseid, ükskõik, kui targad või rumalad need on. Opositsioonil on sellises situatsioonis hea punkte koguda ja valitsust rünnata. Kui Keskerakond ja Reformierakond on võrdsed vastased, siis teised valitsuspartnerid jäävad paraku opositsioonierakondadele alla," nentis ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu toetuse langust alla valimiskünnise selgitas Kivirähk sellega, et uued erakonna esimehe kandidaadid ei tundu avalikkusele ilmselt nii atraktiivsed, et toetust kasvatada. Samas pole ka paljukirutud eelarvestrateegia peaideoloog, IRLi rahandusminister Sven Sester selle kohta just kõige õnnestunumaid selgitusi jaganud.

Eelnevaga on seotud ka Reformierakonna toetuse tõus, sest reservide kasutamise ja laenude teema esilekerkimine valitsuses on muutnud opositsiooni positsiooni väga tugevaks.

"Nende kriitika valitsuse vastu, mis seni sarnanes rohkem ärplemisega, et vasakpööre ja Vene mõju, on nüüd saanud väga konkreetse majandusliku sisu," selgitas Kivirähk. "Pigem usun, et Reformierakonna tugevuseks on ikkagi majanduslik argumentatsioon. Võib-olla paljud valijad tajuvad, et Reformierakond ei olnudki nii hull, kui nad valitsuses olid, ajasid konservatiivset eelarvepoliitikat, nüüd aga läheb laristamiseks".

Vabaerakonna tuleviku kohta ütles sotsioloog, et kui nad ka kohalike volikogude valimistel varju jäävad, ei prognoosi ta neile suurt kasvu. EKRE tõusul on aga kahtlemata seos IRLi kukkumisega.

"Eriti praegu, kui üks IRLi esimehekandidaat, pean silmas Helir-Valdor Seedrit, esineb EKREga väga lähedaselt platvormilt," märkis ta.

Kivirähu hinnangul on kõik erakonnad oma kommunikatsiooniga natuke hädas, eriti valitsus. Näiteks sotsiaaldemokraadid räägivad valija jaoks natuke liiga teoreetilist ja kõrgelennulist juttu.

ERRi uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute ASi üle-eestilisest küsitlusest selgus, et Keskerakonna toetus langes maikuus 26 protsendile (kuu varem oli toetajaid 30 protsenti) ja IRLi toetus neljale protsendile.

Sotsiaaldemokraatide, EKRE ja Vabaerakonna toetajate arv jäi sisuliselt samaks, Reformierakonna toetus tõusis aga kuu varasema 20 juurest 25 protsendile.