Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks IRL-ile hääle neli protsenti valijatest. Aprillis oli IRL-i toetus Turu-uuringute küsitluses kaheksa protsenti.

Politoloog Vello Pettai leidis "Aktuaalsele kaamerale" antud kommentaaris, et praegu IRL-il oma valimiskünnise ületamisega veel otsest muret pole: "Valimiskünnis tuleb mängu alles kahe aasta pärast, otsest muret veel ei ole. Esmane siht on ikkagi kohalikud valimised ja pärast laupäevast suurkogu ja esimehe valimist tuleb kohtadel tööle hakata ja vaadata, et need valimised tooksid inimesed tagasi selle erakonna juurde või hoiaksid selle juures omavalitsustes ja siis hoida seda baasi edasi, et 2019. aastal see valimiskünnis ikkagi ületada."

Pettai näeb, et IRL-i neljaprotsendine langus peegeldub Reformierakonna reitinug tõusus - need valijad, kes olid seni IRL-i taga, on pikalt räägitud vasakpöörde jutu ajel pöördunud Reformierakonna poole, et säilitada parempoolsust Eesti poliitilisel maastikul.

Pettai hinnangul on IRL kaotanud riigi tasandil EKRE-le mitmes nende valijatele olulises küsimuses, aga omavalitsustes on teemad muud kui rahvuslust ja pagulasi puudutavad, mistõttu on IRL-il võimalus ennast kohalikel valimistel näidata.

Kahe kõige suurema toetajaskonnaga, Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsiooni võimalikke sünnimärke Pettai ei näe. Kui selline liit peaks sündima, siis mitte enne sügisesi kohalikke valimisi, aga selle eelduseks oleks maksureformi ülevaatamine, et uue koalitsiooni algatatud vasakpööret vaevu aasta pärast valitsuse moodustamist tagasi pöörata.

Suure languse tegi kuu varasemaga võrreldes ka Keskerakonna toetus. Maikuus toetas Keskerakonda 26 protsenti valijatest, mis on erakonnale madalaim tulemus pärast Jüri Ratase valimist erakonna etteotsa mullu novembris. Kuu varem toetas Keskerakonda 30 protsenti valijatest.

Sisuliselt võrdsele tasemele Keskerakonnaga tõusis mais Reformierakond, keda toetas 25 protsenti valijatest. Kuu varem oli suurimal opositsiooniparteil toetajaid 20 protsenti.

EKRE, Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Vabaerakond sisuliselt säilitasid aprillikuise toetuse. EKRE-t toetas mais 14, Sotsiaaldemokraatlikku erakonda 12, Vabaerakonda kaheksa protsenti valijatest. Seega ei suutnud uue esimehe valimine Vabaerakonna toetust veel tõsta.

Parlamendivälistest erakondadest kogus mais suurima toetuse Eestimaa Rohelised, keda toetas kolm protsenti valijatest.

Esimest korda pärast Jüri Ratase valitsuse ametisseastumist on opositsioonierakondade summaarne toetus suurem kui valitsuskoalitsioonil. Valitsuserakondi toetas kokku 42 protsenti, opositsiooni jäävaid Reformierakonda, EKRE-t ja Vabaerakonda kokku 47 protsenti valijaist. 

Turu-uuringute AS küsitles 25. aprillist 9. maini ERR-i uudistetoimetuse tellimusel 1001 inimest nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende inimeste arvamused, kes omasid poliitilist eelistust, mis muudab valimistulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.