Viimased teated reedel alanud küberrünnakust tulid esmaspäeva hommikul, nagu arvutieksperdid ka ennustanud olid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jaapanis rünnati muuhulgas kontsernide Nissan ja Hitachi arvuteid, rünnaku mõju jäi aga ebaoluliseks. Hiinas rünnati kokku 29 000 objekti, sealgi jäi kahju kardetust väiksemaks. Prantsusmaal jäi aga küberrünnaku tõttu seisma üks Renault' autotehastest.

Esmaspäeval rünnati ka Indoneesia tervishoiusüsteemi, mistõttu näiteks vähihaiged lapsed pidid tundide kaupa haiglate ootesaalides ootama. Nädalavahetusel tegi rünnak samalaadsed kahju Ühendkuningriigi tervishoiusüsteemile, ka sealseis haiglais langes rivist välja nii palju arvuteid, et näiteks kemoteraapiat polnud võimalik vähihaigetele teha. Mõnel pool polnud võimalik läbi viia isegi kõige lihtsamaid protseduure, näiteks võtta vereproove.

Ühendkuningriigi siseministeeriumi teatel ei teinud rünnak tervishoiusüsteemile lõppkokkuvõttes siiski eriti suurt kahju.

"Meie andmeil kannatas küberrünnaku tagajärjel ainult 20 protsenti riikliku tervishoiuteenistuse asutustest. 48 asutusest, mis rünnakust mõjutatud olid, töötab enamik taas normaalselt, ainult kuue töös on mõningaid piiranguid," selgitas siseminister Amber Rudd.

Euroopa Liidu korrakaitseagentuuri Europol kinnitusel ei ole nii ulatuslikku küberrünnakut maailmas kunagi varem korraldatud.

Anonüümsel briti arvutihuvilisel õnnestus aga veidi pahavara tegevust jälgides avastada, et see saadab andmeid registreerimata võrguaadressile. Ta registreeris aadressi enda nimele, mille tagajärjel lunavara levik lakkas.

Tarkvarahiiglane Microsoft aga hoiatab, et toimunu võib olla alles algus. Kuivõrd WannaCry pahavara on tõenäoliselt USA riikliku julgeolekuagentuuri tagant pihta pandud luuramisvara edasiarendus, hoiatab Microsoft, et valitsused peaksid loobuma turvaaukude enda huvides ärakasutamisest, sest sellel võivad olla ootamatult kurvad tagajärjed.

Ka Eesti ei jäänud küberrünnakust puutumata

Riigi infosüsteemide ameti andmetel ükski Eesti ettevõte või eraisik rünnakus kannatada ei saanud, küll aga oli 12 Eestis asuvat IP-aadressi ründe sihtmärkide seas.

Ehk siis arvuteid rünnati, kuid need olid piisavalt kaitstud.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt oli 11 juhul tegemist kodukasutuses olevate aadressidega ning ühel juhul oli ründe sihtmärgiks väikeettevõte. AK andmetel on rünnatud eraettevõtte näol tegemist personalifirmaga.

Riigi infosüsteemide ameti intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Klaid Mägi selgitas teemat lähemalt "Aktuaalse kaamera" otsestuudios.

"Ringvaates" kommenteeris teemat ka BCS F-Secure tugikeskuse juhataja Raido Orumets.