"Välisilm": Latgale nõuab piirkonna olulise rolli suuremat tähtsustamist

Foto: Reuters/Scanpix

Lätis alanud 100. aastapäeva avaürituste ajal teadvustasid lätlased Vene piiri äärse Latgale piirkonna olulist rolli riigi kujunemisel. Samas on Latgale praegu majanduslike ja sotsiaalsete probleemide keskel ning meenub poliitikuile tavalisest siis, kui räägitakse Vene mõjust või ohust.

Paljud lätlased on tunnistanud, et nad varem ei teadnudki, kui tähtis on Latgale roll ja Rezeknes saja aasta eest peetud Latgale kongress Läti riigi kujunemisel. Just siin otsustati, et kolm piirkonda - Latgale, Vidzeme ja Kurzeme - moodustavad kokku ühe rahva ja soovivad ühineda. Vitebski kubermangust lahti lüües valiti Euroopa suund, peavad ajaloolased toonast otsust märgiliseks, vahendas "Välisilm".

Kuid on aga praegu?

"Paljud, paljud Rezekne kandi inimesed lähevad ära, Riiga. Kahjuks. Õppima, seejärel püütakse leida tööd. Luuakse pere ja jäädaksegi Riiga," nentis Ernests.

"Praegu pole meil kerge aeg. Paljud noored lähevad tööd otsima Euroopasse, ka teie juurde Eestisse. Ehitustele minnakse tööle," lisas Arvids.

"Palju on sotsiaalprobleeme, süveneb tööpuudus. Kaugus keskusest ei mõju hästi majandusele," tunnistas omakorda Latgale elanik ja poeet Anna Rancane.

Rahaga on Läti riik ja Euroopa Liit püüdnud Latgalet aidata.

Rezekne kultuurikeskus või täpsemalt lausa Latgale saatkond Gors on esimene viimasel ajal Lätis nullist ehitatud kontserdisaal, isegi Riias pole sellist. Nende seinte vahel kogunenud latgalid nõudsid taas oma keele ja kultuuri tunnustamist. Teisest riigikeelest Lätis küll ei räägita, kuid latgalite soov on ajada latgale kirjakeeles ametiasju kõikjal Lätis ja iseäranis Latgales. Siis ehk õnnestuks tulevikus ka Läti seimi kõnepuldist rääkida latgale keeles, nagu praegugi on mitu korda üritatud. Kuid siin pöörab olukord poliitiliseks, sest Latgales elab ka palju venelasi ja siis tekib küsimus, miks nemad ei võiks vene keeles oma asju ajada. Ja mis siin salata - latgalite kongressil kõlas ka autonoomiahüüe.

"Keelt peaks õppeainena koolides põhjalikumalt õpetama. Eriti peaks latgale keelt kasutama Latgales," sõnas Latgale 100. kongressi korralduskomitee juht, Rezekne tehnoloogiaakadeemia rektor Edmunds Teirumnieks.

Majanduspoolega käib Latgale ja Läti poliitikute pingpong. Riias oodatakse Rezeknest ja Daugavpilsist rohkem algatusi, kohapeal leitakse, et Latgale rahvas on muredega üksi jäetud.

"Rohkem algatusvõimet! Rohkem julgust, otsustavust! Valitsus toetab teid alati," kommenteeris Läti peaminister Maris Kucinskis.

"Puutume pidevalt kokku vastuoluga. Meie kogemus Rezekne tehnoloogiaakadeemias näitab, et valmistame ette insenere, keda tööstus vajab. Samas peavad meie koostööpartnereist ettevõtjad tootma konkurentsivõimelist kaupa ja on töötasu viinud miinimumini. Nad ei maksa nii kõrget palka kui on võimalik teenida Riias ja teistes linnades," sõnas omakorda tehnoloogiaakadeemia rektor Teirumnieks.

"Vaja oleks madalamaid makse, väiksemat maamaksu. Või mõnd teist soodustust, et näiteks mu sugulane tuleks Riiast siia tagasi ja rajaks siin oma ettevõtte," rõhutas Arvids.

"Latgale piirkonda aitaks arendada see, mis on seotud kultuuri või kultuuriturismiga. Mitte ainult. Eksperdid üle maailma räägivad, et postsovetlikus keskkonnas tekivad uued majandus- ja töövormid. Arvestades siinset rikast kultuurilugu, on sellel suur potentsiaal," arvas ajaloodoktor ja Läti ülikooli õppejõud Inese Runce.

Probleem on ka see, et latgalid ise ei mõtle ühtmoodi, veelahe jookseb isegi siinsete kõrgkoolide õppejõudude vahel.

Teisipäeval on Daugavpilsis Läti valitsuse väljasõiduistung. Veel kümmekond päeva tagasi rääkisid nii president, seimi esimees kui ka peaminister Latgale arengute kohta paraku vaid üldist juttu.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: