Saja aasta eest Rezeknes peetud Latgale kongress oli Läti riigi tekkel määrava tähtsusega - just seal otsustati, et kolm piirkonda - Latgale, Vidzeme ja Kurzeme - moodustavad kokku ühe rahva ja soovivad ühineda. Sealsed seisukohad lõid eelduse Läti riigi väljakuulutamiseks 1918. aasta novembris.

"See endine Vitebski kubermangu maa ühines Vidzemega, nii et see oli ka administratiivne ja juriidiline samm," selgitas ajaloodoktor, Läti ülikooli õppejõud Inese Runce "Aktuaalsele kaamerale".

Nelja Läti piirkonna lippude all sammus rahvas Läti juhtidega eesotsas Rezekne keskusesse - paika, kus saja aasta eest asunud kinos Diana peeti Latgale kongressi esimene päev.

Kunstnik Visvaldis Asarise tehtud mälestusmärk koosneb kolmest suurest maakivist, mis on ühendatud pronksist rahvusliku vööga. Ülal on aga Läti kontuurkaart, kinnitades, et kõik kolm piirkonda koos moodustavad Läti riigi.

Latgales arutleti ka selle üle, kuidas kaitsta latgale keelt ja kultuuri, arendada muust Lätist maha jäävat majandust ja milline on Vene piiri äärse Latgale tähtsus Läti julgeolekule. Kohalik rahvas leiab, et kuigi riik on raha investeerinud piirkonna arengusse palju, ei tähenda see kõike.

"Me kasutame palju Euroopa raha - paneme uue asfaldi ja kõik näeb hea välja. Kuid töökohti ei ole," kurtis latgal Irene.

Daugavpilsis peetud rahvuste foorumil tunnustas president Vejonis vähemusrahvuste rolli Läti riigi arengus ja kutsus mittekodanikke taotlema Läti kodakondsust. Samuti tuleb presidendi hinnangul lõpetada mittekodaniku staatuse andmine Lätis sündivatele lastele.