Pärast detsembrikuiseid üldvalimisi sõlmisid koalitsiooni sotsiaaldemokraadid ning etnilisi albaanlasi esindavad parteid, kuid Ivanov oli senini keeldunud neile valitsuse moodustamise ettepanekut tegemast, vahendas Reuters.

Konservatiivide toel presidendiks saanud Ivanov põhjendas oma keeldumist sellega, et selline koalitsioon võib viia etniliste albaanlaste suurema autonoomiani ja seetõttu ähvardada Makedoonia suveräänsust.

Makedoonias puudub toimiv valitsus juba 2015. aastast, kui pealtkuulamis- ja korruptsiooniskandaal viis valitsusest kümme aastat võimul olnud rahvuslaste bloki VMRO-DPMNE.

Presidendi kolmapäevane teade suurendas lootust, et kaks aastat kestnud poliitiline ummikseis saab lõpuks läbi.

Albaanlasi on Makedoonia elanike hulgas vähemalt veerand ning rahvuste vahelised suhted on olnud pingelised. Näiteks 2001. aastal leidis riigis aset ka lühiajaline relvakonflikt valitsuse ja albaanlaste üksuste vahel. Tookord hoiti suurem verevalamine ära Euroopa Liidu ja NATO vahendusel.