Seejuures asjassepühendatute sõnul teevad kõik firmad nii. Pettus on halb, kuid seda üllatavam on, kuidas haigekassa suhteliselt lihtsakoelist skeemi läbi ei hammustanud.

Asi hakkas kooruma ühest vilepuhujast meditsiiniäri sees, kes tuli veebruaris toimetuse juurde algul uskumatuna näiva jutuga.

Linda [nimi muudetud] töötas aastaid ühes Eesti suurimas meditsiinitarvikuid müüvas ettevõttes Tervise Abi, kuid nüüd tunnistab ta, et haigete aitamisele kõrval osales ta ka mastaapses pettuses, kus küünilisel moel kasutati patsientide andmeid ja varastati meie kõigi tagant.

Kolmteist aastat tegutsenud Tervise Abi, mille peakorter asub Ädala tänaval Pelgulinna sünnitusmaja taga, on Eesti üks suurimaid meditsiinitarvikute müüjaid. See on suur äri ja Tervise Abi käive oligi korralik – üle kolme miljoni euro aastas.
Firma müügipunktid asuvad kõigis suuremates haiglates ja tootevalik on kirju – alates karkudest, kuulmisaparaatidest ja trenažööridest, lõpetades ratastoolide ja sadu tuhandeid maksvate invaliftideni.

Tervise Abi on sotsiaalministeeriumi ja haigekassa lepinguline partner ning siiani sisuliselt plekitu mainega. Üks põhilisi kaubaartikleid, millele "Pealtnägija" uurimus keskendub, on kõikvõimalikud ortoosid – abivahendid, mida kasutatakse jäsemete ja liigeste, aga ka näiteks selja ja kõhu operatsioonijärgseks toestamiseks.

Üks ortoos maksab kuni kolmsada eurot, millest enamiku hüvitab haigekassa. Inimene maksab 10% tootest, haigekassa maksab 90% tootest, kui on tehtud digiretseptiga. Ja digiretsepti saab teha inimesele, kellel on olnud operatsioon või trauma.

Tehasetoode eritellimuse pähe

Just siin uba peitubki. Kuna haigekassa maksab suurema osa ortoosi hinnast kinni, avastasid Tervise Abi ja Linda väitel ka teised sarnased ettevõtted lihtsa, ent geniaalse teenimisvõimaluse.

Nimelt müüdi klientidele tavaline tehasetoode, aga haigekassale deklareeriti, et see on kallim eritellimusena valminud ortoos. Lihtsamalt öeldes vorpis firma sadade kaupa võltsarveid.

"Kujutame ette, et tal oli kõhuoperatsioon ja tal oli vaja songavööd. Songavöö maksis 103 eurot ja tegin inimesele 90% soodust, 10.30-ga sai ta kätte selle. Andsin selle inimesele ära ja tegin uue haigekassa-arve," rääkis Linda, kelle sõnul võisid “käärid” ehk vahe tulla ligi kakssada eurot ühe toote pealt.

Seega, kui arst määrab retseptiga inimesele ortoosi, siis ei täpsusta ta marki või mudelit ja sisuliselt ühe ja sama toote hinnavahe võib olla – nagu Moskvitšil või Mercedesel – kümme korda. Nii antigi inimesele näiteks kolmeeurone tarvik, aga digiretsepti kirjutati 300-eurone toode.

Linda sõnul anti ortoos mõnikord haigele üldse tasuta. Omaosaluse arve küll esitati näiteks 10 euro peale, kuid seda summat ei küsitudki. Linda jutt on seda üllatavam, et enda sõnul ei taibanud ta aastaid, et teeb midagi valesti. Tema sõnul tulid suunised ülemustelt.

"Miks üks alluv peab midagi küsima? Kui käsk on käsk, siis seda tuleb täita. Mina olen alluv. Mina teen seda, mida minul kästakse. Kui mulle öeldakse, et see on niimoodi, siis tähendab, et see on nii. Ma usaldan oma firmat," selgitas Linda.

Jutt on ulatuslikust pettusest, potentsiaalsest võltsimisest ja kelmusest. "Pealtnägijal" õnnestus kätte saada ca 2500 lehekülge aruandeid ja arveid, mida Tervise Abi on viimase kolme aasta jooksul haigekassale esitanud.

Konkreetsed näited

Mõned paberid tundusid kohe kahtlased, kuid täispildi saamiseks tuli konkreetsete inimestega rääkida ja võrrelda deklareeritud arveid tegelikult makstud arvetega.

Toimetus helistas läbi ligi 30 patsienti, kes Tervise Abi müügipunktis erinevatel aegadel käisid. Paljud maksid sulas, mistõttu pole tagantjärgi tõendeid, kuid mäletavad, et asi ei maksnud nii palju kui haigekassale paberil väideti.

Näiteks projektijuht Ainar Rohula, kes sai suusatamise käigus viga ja soetas 105-eurose ortoosi. Haigekassa süsteemi jõudes oli hind aga paisunud pea kaks korda suuremaks – 256 eurot.

"Igal juhul on see jama, kui ei ole sama summa, mis on letihind, mida kliendile näidatakse ja mille soodustust tehakse, ei saa olla erinev summa, mis haigekassas on kirjas," kommenteeris Rohula.

"Pealtnägija" kohtus ka Padisel elava Kristoga, kes sattus Tervise Abi kliendiks pärast 2014. aasta suvist jalgrattaõnnetust.

Traumapunktis paigaldati kips, mis kattis jala puusast varbaotsani. Kolm nädalat hiljem kirjutas arst Kristole välja ortoosi, mille eest ta maksis mälu järgi umbes 15 eurot.

Nüüd näitavad tagantjärele paberid, et välja kirjutati kaks retsepti ühepäevase vahega. Esimene oligi see, mille eest Kristo tasus 15 eurot, kuid teine päev oli retsept summale 370 soodushinnaga 37 eurot. Kristo ei tea teisest retseptist midagi.

Kolmas näide pärineb 2014. aasta oktoobrist. Pärnus elav Kristel oli parasjagu seitsmendat kuud rase, kui äkki tegi parem jalg valu ja lõi nii paiste, et saabas ei mahtunud enam jalga.

Raseduse tõttu ei saadud Kristeli jalga röntgeniga uurida, kuid arstide hinnangul põhjustas paistetuse järsk kehakaalu tõus, mis tõi taas esile lapsepõlves saadud vigastuse. Kristel sai retsepti ortoosile, mis on tegelikult tavaline jalaside. Nüüd selgub, et see maksis 137 eurot, mis on Kristeli hinnangul suisa absurdne.

"Karbi peal on kirjutatud, et ta maksis 20 eurot ja mina maksin selle eest kaks eurot," kinnitas Kristel.

Kokku joonistub pilt ülimalt tootlikust arvevabrikust. Ainari, Kristo ja Kristeli sarnaseid näiteid, kus inimeste pangaarve näitab üht ja retseptiportaal teist, on terve hulk.

Ettekirjutuse haigekassa siiski tegi

Kokku saab võtta nii, et Tervise Abi tüssas haigekassast süsteemselt ja vägagi arvestavate summade eest. "Pealtnägija" käes on vaid pisike osa dokumentatsioonist ja arvestades, et Tervise Abil on kokku seitse esindust üle Eesti, millel tuhandeid kliente, võivad välja petetud summad küündida hinnanguliselt sadadesse tuhandetesse.

Tekib küsimus, kuidas haigekassa seda kõike ei märganud? Seda enam, et partnerite aruandlust vaadatakse pidevalt ja kontrollitakse pisteliselt ka sügavuti.

Näiteks Tervise Abis oli haigekassa kontroll 2015. aasta algul. Ainus asi, mis toona silma hakkas, oli eritellimusel valmistatud ehk siis kallimate ortooside suur hulk. Haigekassa osakonna juhataja Erki Laidmäe sõnul sisuliselt midagi peale kahtlasevõitu statistika justkui ei leitud.

Tervise Abile tehti küll ettekirjutus, mille sisu oli, et tehasetooteid ei tohi müüa üle hinna, kuid sinnapaika see asi jäi.

Hoolimata ilmsiks tulnud tõenditest, et pettus oli ulatuslik, usub Laidmäe, et haigekassa kontroll täitis oma eesmärki heidutusena. Järgmisel aastal ehk 2015 vähenes eritellimuste hulk viiendikku võrra.

Ehkki pettuse paljastamine oli antud juhul paari telefonikõne kaugusel, kinnitab ta, et konkreetse uurimisega ei tegeleta ega saagi nemad tegeleda.

"No kuidas te seda asja ette kujutate? Et lähete arsti juurde, saate näiteks ortoosi ja järgmine päev tuleb kõne Haigekassast, et mida te ikka saite ja kas te saite sinist värvi ortoosi. Ma arvan, et see ei meeldiks tegelikult kellelegi, et see ei ole väga normaalne viis asjade ajamiseks," rääkis Laidmäe.

Firma eitab kategooriliselt

"Pealtnägija" püüdis korduvalt Tervise Abi juhtkonnaga ühendust saada, kuid Tais pikemal puhkusel viibiv firma juht Andre Legušs ei vastanud küsimustele. Squashi-mängijana tuntud Legušsi asemel sekkus sel esmaspäeval mängu hoopis Eesti üks tunnustatumaid advokaate Küllike Namm, kelle väitel on kogu see lugu väljamõeldis.

Teisipäeval saatis Namm ametliku kommentaari. Firma väidab, et Linda on ise varas, kes tekitas kauba ja kassa puudujäägi kogusummas 14 500 eurot. Pettus, millest neil mingit aimu polnud, oli Linda isetegevus ja piirdus ainult tema endaga.

Hetkel tegeletakse tema koostatud dokumentide tagantjärgi kontrollimise ja kahju kokku arvutamisega. Väidetavalt on juba pöördutud haigekassa poole, et lahendada väidetavalt Linda tekitatud olukord ja vajadusel hüvitada kahju. Samuti koostab ettevõte kriminaalmenetluse tarbeks vajalikke materjale.

„Tervise Abi ei ole pidanud ja ei pea topeltraamatupidamist ja selle pidamine ei ole objektiivselt võimalik. /.../ Tervise Abi eesmärk on olnud alati haigekassaga sõlmitud lepingu nõuetekohane täitmine ja tegevused, mis ei ole sellega kooskõlas, on Tervise Abi OÜ hinnangul lubamatud. Kahetsusväärselt ei suuda ükski ettevõte, sh ka Tervise Abi tagada, et kogu tema töötajaskond oleks aus,” seisab Namme edastatud avalduses.

"Pealtnägija" küsimuste peale lubas haigekassa kontrolli otsast alustada. See tähendab, et nad saadavad Tervise Abile uuesti päringu, annavad neile aja vastata ja saavad dokumentatsiooni. Alles pärast seda kaalutakse kuriteoteatega prokuratuuri pöördumist.