Tööandjad tegid 11 ettepanekut majanduse ausamaks muutmiseks ({{commentsTotal}})

Mõne aasta tagune MTA kampaania
Mõne aasta tagune MTA kampaania "Maksmata maksud jätavad jälje". Autor/allikas: emta.ee

Kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit esitasid neljapäeval justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, millega saaks nende arvates leevendada maksejõuetusõigusega seotud probleeme ja tagada ausamat ettevõtluskeskkonda.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul teeb ettevõtjatele jätkuvalt muret ebaausa konkurentsi levik pahatahtlike maksejõuetuste kaudu.

„Aus ja läbipaistev majanduskeskkond on see, mida ettevõtjad soovivad ja on valmis koos ministeeriumide ja riigiasutustega selleks ka konkreetseid samme võtma – rääkimine üksi ettevõtjat ei aita,“ sõnas Palts.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul on nende ettepanekud justiitministeeriumile hea lähtekoht, mida võimalike meetmete väljatöötamisel aluseks võtta. Samas möönis ta, et ettepanekud vajavad veel analüüsi ja mõjude hindamist.

Tööandjate ettepanekud:

  • Tõhusam järelevalve majandusaasta aruande esitamise kohustuse üle, seejuures piirangud äriühingutele, kes pole tähtaegselt aruannet esitanud. Näiteks seada piirangud hangetel osalemiseks ja peatada majandustegevuse luba kuni aruanne on esitatud.
  • Äriühingu vabatahtliku lõpetamise lihtsustamine, sest äriühingu lõpetamine on keeruline ja ajamahukas. Üheks võimaluseks on lubada äriühingu lõpetamise protsessi kiiremini läbi viia kui minimaalselt kuue kuu jooksul.
  • Võlgniku vastutus äriühingute jagunemise ja ühinemise protsessis. Äriühingute jagunemine ja ühinemine ei peaks välistama võlgniku karistusõiguslikku vastutust. Selleks on erinevaid lahendusi. Näiteks teatud erandlikel juhtudel tuleks keelata äriühingu jagunemine ja ühinemine, näiteks kriminaalmenetluse tagamiseks või kui äriühingul puudub juhatus.
  • Maksejõuetusombudsmani institutsiooni loomine, kes hakkaks teostama riiklikku järelevalvet pankrotimenetlustes ja teatud juhtudel võtaks üle pankrotimenetluse kulud. Seeläbi on põhjendatud juhtudel võimalik kindlaks teha maksejõuetuse põhjused ning vajaduse korral ka maksejõuetuse põhjustanud isikud vastutusele võtta.
  • Ettevõtte asutamise piirangu kehtestamine füüsilisele isikule, kui isik on juhatuse liige äriühingus, mis ei ole aasta jooksul või korduvalt esitanud majandusaasta aruannet või on jätnud maksuametile esitamata maksudeklaratsioonid.
  • Tagada, et igal ettevõttel oleks juhatuse liige, sest vastasel juhul võib puududa isik, kes vastutab näiteks pankrotiavalduse esitamise eest, kui ühing on maksejõuetu.
  • Ärikeelu kohaldamise lihtsustamine, sätestades seaduses lahtine loetelu, millal võlgnikust äriühingu juhatuse liikmele pankrotimenetluse ajal ärikeeldu kindlasti kohaldatakse. Näiteks varasemad ärikeelud, korduv majandusaasta aruande või maksudeklaratsioonide esitamata jätmine, põhjendamatud väljamaksed või pankrotiavaldusega venitamine.
  • Vara tagasivõitmise tähtaja peatamine saneerimisel, sest praeguse korra järgi võib ettevõtja saneerimismenetluse ajal pahatahtlikult vara võõrandada, mida ei ole võimalik järgnevas pankrotimenetluses tagasi võita, sest tagasivõitmise tähtajad võivad möödas olla.
  • Vältida juhtusid, mil juriidiline isik lõpetatakse ja kustutatakse registrist vaatamata pooleliolevale kohtumenetlusele või õigustatud isiku pikendamise taotlusele pankrotiavalduse menetluse raugemisel, kuna seadus näeb raugemisel ette likvideerimise kahe kuu jooksul.
  • Kohtutäiturite täitemenetlusandmete avalikustamine sarnaselt maksuvõlale, eelkõige täitemenetluse alustamise fakt ning võlasumma. Praegu on kohtuotsused avalikud ning kättesaadavad Riigi Teatajas, kuid see pole piisavalt operatiivne.
  • Juriidilise isiku aadressi kontrollimine, sest praegu on võimalik ettevõtte juriidiliseks aadressiks määrata asukoht, mida tegelikkuses ei eksisteeri või on tegu maatükiga, kus ettevõte füüsiliselt tegutseda ei saakski (näiteks ehitiseta põllumaa). Pahatihti seda ka tehakse, mistõttu ei suudeta ettevõttele vajalikke dokumente kätte toimetada ning maksejõuetuse eest vastutavaid isikuid üles leida.

Toimetaja: Karin Koppel



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: