Seadusemuudatustega piiratakse nende varjupaigataotlejate liikumisvabadust, kes ei ole saanud luba riiki jääda ega lahku Saksamaalt vabatahtlikult. Samuti kehtivad piirangud neile, kes oma isiku kohta valeinfot on andnud, vahendas The Local.

Neid, kellel on väike võimalus varjupaiga saamiseks, võidakse kohustada jääma immigratsiooniasutusse, kuni nende asüüliprotsess on lõppenud.

Väljasaatmist ootavaid inimesi tohib nüüdsest pidada kinni kümme päeva varasema nelja asemel. Neid deporteeritavaid, keda peetakse ohtlikuks, jälgitakse edaspidi elektrooniliste jalavõrude kaudu.

Üks kõige vastuolulisemaid meetmeid annab riiklikule migratsiooni- ja pagulasametile (BAMF) õiguse analüüsida isiku tuvastamist võimaldavate dokumentideta varjupaigasoovijate mobiiltelefonis leiduvaid andmeid. See peaks aitama nende isikut kindlaks teha. Samuti saab BAMF õiguse edastada ohu korral asüüliprotsessi kohta tundlikku infot, näiteks terviseandmeid, teistele ametitele.

Meetmed on mullu detsembris toimunud Berliini terrorirünnaku tagajärg. Ründaja Anis Amri asüülitaotlus oli tagasi lükatud ja võimud pidasid teda ka ohtlikuks, kuid ametnikel ei õnnestunud saada Tuneesiast dokumente, mis võimaldanuks teda välja saata.

Inimõiguslaste ja opostisiooniparteide arvates rikuvad uued reeglid inimõigusi. Põgenikke toetav ühing Pro Asyl teatas, et uus seadus muudab Saksamaa riigiks, mis eelkõige saadab põgenikke välja, mitte ei võta neid vastu. Amnesty International nimetas reformi põhiõiguste laialdaseks rikkumiseks.