Haftari eestkõneleja Ahmad al-Mesmari väitel korraldasid rünnaku rivaalitsevad omakaitseväed, kes on lojaalsed ÜRO toetatud ühtsusvalitsusele.

"Sõdurid olid naasmas sõjaväeparaadilt ja enamik polnud relvastatud. Enamik sisuliselt hukati," tõdes Mesmari.

Tema andmetel sai surma ka hulk lennuväebaasis töötanud tsiviilisikuid.

Ühtsusvalitsus ja kaitseministeerium mõistsid reede hilisõhtul rünnaku hukka ning kinnitasid, et millekski selliseks pole nad käsku andnud. Ühtlasi moodustati juhtunu asjaolude selgitamiseks uurimiskomisjon. ÜRO erisaadik Liibüas mõistis reedel samuti hukka rünnaku õhuväebaasi vastu.

"Neljapäevane Buraq al-Shati õhuväebaasi vastu korraldatud rünnak võib võrduda sõjakuriteoga," ütles Martin Kobler avalduses.

Kaos algas pärast 2011. aasta ülestõusu

Riigis vältav kaos sai alguse pärast 2011. aastal toimunud ülestõusu, millega kukutati ja tapeti riigi diktaator Muammar Gaddafi. Riik on nüüd lõhestunud kahe rivaalitseva valitsuse ja omavahel sõdivate relvarühmituste vahel.

Haftar ei tunnusta Tripolis paiknevat ÜRO toetatud ühtsusvalitsust ning toetab rivaalitsevat parlamenti. Kindrali üksused on vallutanud enamiku Benghazi rannikulinnast. Pühasõdalased hõivasid selle 2014. aastal. Islamistlike rühmituste seas on ka Benghazi Revolutsiooniline Šuuranõukogu, kuhu omakorda kuuluvad äärmusrühmituse Islamiriik ja terrorivõrgustiku Al-Qaedaga seostatud Ansar Al-Sharia võitlejad.

Vene president Vladimir Putin ütles sel nädalal, et Venemaa on valmis koos Itaaliaga toetama Liibüa rahuprotsessi.

Haftar kohtus mai algul peaminister Fayez al-Sarrajiga. Tegemist oli kahe liidri alles teise kohtumisega alates ÜRO toetatud Sarraji nimetamisest Liibüa ühtsusvalitsuse peaministriks 2015. aasta lõpus.

Kohtumise üksikasju pole ametlikult avalikustatud, kuid Liibüa televisiooni andmeil leppisid liidrid kokku presidendi- ja parlamendivalimiste korraldamises 2018. aastal.