Venemaa lõpetab naftatoodete ekspordi läbi Balti sadamate ({{commentsTotal}})

{{1473710272000 | amCalendar}}

Venemaa lõpetab 2018. aastaks täielikult naftatoodete ekspordi läbi Baltimaade sadamate, teatas esmaspäeval uudisteagentuur Interfax. Eesti riigile kuuluva raudtee-kaubaveoettevõtte EVR Cargo juhi sõnul pole otsuses midagi ootamatut, kuna naftasaaduste vedamine läbi Eesti on juba praeguseks lõppenud.

"Valitsuse juhtnööridega seoses me suuname ümber kaubavood Baltimaade sadamatest Ventspilsis ja Riias meie oma Balti mere sadamatesse Ust-Luga ja Primorsk, aga samuti ka Novorossiisk," ütles ettevõtte Transneft juhatuse esimees Nikolai Tokarev.

Tokarev on juba mõned aastad tagasi öelnud, et Ust-Luga, Primorski ja Novorossiiski sadama käitlemismahu kasv võimaldab edaspidi suunata naftasaaduste tarned Balti sadamatest neisse sadamatesse.

"Kui eelmisel aastal seal Baltikumis liikus nii üheksa miljonit tonni naftatooteid, siis sel aastal on see viis miljonit tonni. Aastaks 2018 me viime selle kaubavoo Baltimaades nullini. Hakkame koormama oma sadamaid, kuna mahud seda võimaldavad," lisas Tokarev.

EVR Cargo: ei midagi ootamatut

Eesti riigile kuuluva raudtee-kaubaveoettevõtte EVR Cargo juhi sõnul pole Venemaa otsuses lõpetada täielikult naftatoodete eksport läbi Baltimaade sadamate midagi üllatavat ja ootamatut, kuna naftasaaduste vedamine läbi Eesti on juba praeguseks lõppenud.

"Naftasaaduste eksport läbi Eesti lõppes nagunii juba tänavu märtsis, seega ei ole selles avalduses midagi ebatavalist. Sarnaseid väljaütlemisi on olnud varemgi ja see võib olla pigem sisepoliitiline väljaütlemine," ütles EVR Cargo juhatuse esimees Raul Toomsalu BNS-ile.

Ta rääkis, et praegu pole ühtegi märki, mis näitaks, et naftasaaduste eksport läbi Eesti võiks lähiajal taastuda, kuna rubla kurss ja nafta maailmaturuhind pole oluliselt muutunud.

Toomsalu sõnul keskenduvad Eesti kaubavedajad ja sadamad praegu pigem teistele kaubagruppidele. "August oli meil päris hea kuu," rääkis ta.

Vähi: Transnefti otsus pole üllatav ja puudutab vaid Lätit

Endise pikaaegse peaministri ja Sillamäe Sadam AS-i nõukogu esimehe Tiit Vähi sõnul puudutab Transnefti otsus lõpetada 2018. aastaks kaubaeksport läbi Baltikumi sadamate vaid torunaftatooteid ning seega vaid Lätit.

"See ei ole niivõrd uudis, kuivõrd pikaajaline poliitika. Väljaütlejaks oli Transneft, Transnefti juht Tokarev ja puudutab torunaftat. Seega Eestit see otseselt ei puuduta, vaid pigem Riia ja Ventspilsi sadamaid Lätis," rääkis Vähi BNS-ile ja märkis, et see ei tähenda kõige naftaga seonduva lõppu.

Lätis mõistetakse otsust, otsitakse teisi koostööpartnereid

Majanduslikult on venelaste põhjendus kasutada oma sadamaisse tehtud investeeringuid täiesti mõistetav, leitakse Lätis. Poliitilist mõju võib vaid aimata, sest Läti raudtee endise juhi Ugis Magonise altkäemaksuskandaali ja Vene raudtee juhi vahetuse järel räägiti Lätis palju, et mingi mõju võib neil sündmustel olla. Sanktsioonidel muidugi ka, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Läti raudtee juht Edvins Berzinš kinnitas intervjuus Läti televisiooni hommikusaatele, et Venemaalt saabuv transiit on vähenenud viiendiku võrra.

"Muudatused algasid juba eelmisel aastal, kui Venemaa raudtee teatas, et soovib hakata kasutama oma sadamaisse ja taristusse tehtud investeeringuid. Loomulikult on eesmärk oma taristusse suunatud raha tagasi teenida," märkis Berzinš.

Venelaste praegune otsus mõjutab eelkõige Ventspilsi sadamat ja seal tegutsevat suurfirmat Ventbunkers. Aga ka Riia sadamat, ehkki seal on kogu kaubamaht tänavu langenud vaid kümnendiku võrra. Kuid lätlased ei hala, vaid otsivad uusi võimalusi. Ja novembris peaks Riiga saabuma esimene kaubarong Hiinast ja visiidile Hiina peaminister.

"Teeme koostööd erinevate kaubaomanikega Hiinas, Kasahstanis ja Valgevenes. Nii loodame asendada hääbuvad kaubavood teiste kaupade transiidiga," ütles Läti raudtee juht.

Hiinast võiks Läti kaudu näiteks Põhjamaadesse vedada palju erinevaid kaupu, teekond Hiinast Lätti kestab kaks nädalat. Läti on koos Venemaa, Valgevene ja Kasahstani firmadega pakkunud Hiinale kindla tariifi selle koridori läbimiseks. Kolmapäeval on Riias Läti raudtee 155. sünnipäeva puhul mitmekümne riigi osalusel arutelu raudteeveo muutuste üle kogu maailmas.

Venemaa naftaeksport on kasvanud

Venemaa naftaeksport väljapoole SRÜ riike oli kaheksa kuuga 154,2 miljonit tonni, mis on 5,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. See teeb päevaekspordiks 4,63 miljonit barrelit. Sealhulgas augustis oli naftaeksport 18,2 miljonit tonni.

Transnefti torujuhtmete kaudu läks kaheksa kuuga eksporti 146 miljonit tonni naftat, millest 132,8 miljonit tonni oli Vene nafta. Muul moel läks eksporti 21,4 miljonit tonni naftat. Transiitnafta tuli Kasahstanist, Aserbaidžaanist, Türkmenistanist ja Valgevenest.

Transnefti torujuhtmete kaudu läks Novorossiiski sadamasse 15,3 miljonit tonni naftat, Primorski sadamasse 33,7 miljonit tonni ja Ust-Luga sadamasse 12,3 miljonit tonni.

Rosneft eksportis Transnefti torujuhtmete kaudu naftat 67,5 miljonit tonni, Lukoil 14,5 miljonit tonni, Surgutneftegas 20,7 miljonit tonni ja Gazprom Neft 5,5 miljonit tonni.

SRÜ riikidesse ehk täpsemalt Valgevenesse eksportis Venemaa kaheksa kuuga naftat 13,9 miljonit tonni.

Toimetaja: Priit Luts, Anvar Samost

Allikas: BNS, ERR



PIKK INTERVJUU
uudised
Kakaopuu.

Ghana valuuta: kuld ja kakao

Ghana üks jõukam paik, Ashanti piirkond Obuasis, on maailmas tuntuks saanud just kullakaevandamise ja kakao kasvatamisega ning seal käis kohalikul kakaofarmeril külas “Osoon”.

Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: