USA uue presidendi Donald Trumpi saabumist Euroopa Liidu pealinna Brüsselisse oodati ja kardeti. Silmast silma kohtumine Euroopa riigijuhtidega NATO-s, Euroopa Liidus ja G7 kohtumisel pidi olema tõehetk, mil selgub, kas NATO ja Euroopa Liidu aadressil teravusi pildunud Trumpiga kujuneb tegelikkuses välja normaalne ja usalduslik koostöö nagu Euroopa ja Ameerika vahel tavaks. Suurt ning sooja sõprust aga ei tekkinud, vahendas "Välisilm".

"Mõned teemad jäid üles, näiteks kliima ja kaubandus, ja ma ei ole sada protsenti kindel, et meil on president Trumpiga ühine arvamus Venemaa kohta," kommenteeris Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.

Ka Saksa kantsleri Angela Merkeli sõnul oli väga raske arutelu kliima teemal.

Trump kordas kohtumisel NATO liikmetega, et kõik riigid peavad maksma õiglase osa ja täitma oma kohustused. "23 riiki 28-st ei ole maksnud seda, mida nad peaksid maksma enda kaitseks. See ei ole Ameerika maksumaksjate suhtes õiglane. Ja paljud neist riikidest võlgnevad tohutuid summasid varasematest aastatest, mil nad ei ole maksnud," rääkis ta.

Samas valitses üksmeel terrorismivastase võitluse teemal. Trump ütles, et USA ei jäta oma liitlasi, kes seisid nende kõrval pärast 11. septembri terrorirünnakut, ja mainis Venemaad ohuna. Samuti tuleb meeles pidada, et USA panus Euroopa kaitsesse on praegu kasvamas.

"Mul on tunne, et me olime mitmes valdkonnas ühel meelel. Esiteks ja kõige tähtsamana terrorismivastase võitluse küsimuses," kinnitas Tusk.

"Tuleviku NATO peab keskenduma terrorismile ja immigratsioonile samamoodi nagu Venemaalt ja NATO ida- ning lõunapiiride tagant lähtuvatele ohtudele," märkis Trump.

Merkeli sõnul peavad eurooplased oma saatuse enda kätte võtma. "Ajad, mil me saime täielikult teistega arvestada, on teatud määral läbi. Olen seda viimastel päevadel kogenud. Seepärast ütlen vaid, et eurooplased peavad oma saatuse tõepoolest enda kätte võtma, seda mõistagi sõpruses USA ja Suurbritanniaga ning heade naabritena ka teiste riikidega kõikjal, kus võimalik, isegi koos Venemaaga. Aga me peame ise võitlema oma tuleviku nimel eurooplastena ja seda soovin ma koos teiega teha," rääkis Merkel.

Ekspert: Trumpile tuleb selgitada NATO tähtsust

Trumpi visiit Brüsselisse kinnitas ERR-i korrespondendi Epp Ehandi hinnangul seda, et eurooplased peavad ära harjuma teistsuguste sõnadega USA sõpradelt kui need, millega oleme aastakümneid harjunud olnud.

"Kasutada seda NATO lava mälestusmärgi avamisel selleks, et solvata neid, kes peaksid olema Ameerika parimad sõbrad, saadab olulise sõnumi. Ja kui jätkata seda konfliktsete kohtumiste rida Euroopa Liidu liidritega, Donald Tuskiga ja samuti mitte eriti sõbraliku G7-ga, siis on põhjust muretseda. Võib-olla kaitsevaldkonnaga on kõik hästi, kui vaadata üksnes kaitsekulutusi, aga kui vaadata suhte teisi aspekte, väärtustel või prioriteetidel põhinevat suhet, siis ma ei tea. Ei ole selge, et see sujub ladusalt või et me saame sellega tõepoolest arvestada järgneva kolme aasta jooksul," arutles USA Saksamaa Marshalli Fondi transatlantiliste suhete ekspert Kristine Berzina.

Carnegie Euroopa mõttekoja direktori Tomaš Valašeki sõnul on tema rohkem mures Euroopa reaktsioonide pärast visiidile kui Trumpi öeldu pärast.

"Ma pean silmas, et jah see, kuidas ta NATO kohtumisel nõudis kaitsekulutuste tõstmist, oleks võinud olla pehmem, ta oleks võinud olla taktitundelisem, aga ma ei tea, mida me siis ootasime - see on ikkagi Donald Trump, ta ei saanud muutuda Bill Clintoniks teel Saudi Araabiast Brüsselisse," rääkis Valašek.

"Aga me oleme teinud liiga suure numbri sellest, et ta nõudis kaitsekulude tõstmist ja nimetas seda võlaks. Ma muretsen sellepärast, et ma arvan, et me vähendame selle jutuga NATO tähendust. Paljud Euroopa poliitikud ja Euroopa meedia on teinud nii suure numbri sellest, et artikkel 5 ei mainitud, et ma kardan, et nad saadavad sellega signaali teistele, et midagi on fundamentaalselt muutunud, nagu NATO oleks nõrgem või vähem tegus kui enne tippkohtumist. Sellel ei ole mingit alust. Tundub, et me Euroopas räägime ise ennast usalduskriisi ja see teeb mulle muret," lisas ta.

Alles hiljuti Slovakkia esindajana NATO juures töötanud Valašek ütles, et Trumpi tuleb küll tõsiselt võtta, aga mitte välisesse tooni ja stiili kinni jääda, vaid keskenduda sisule.

Seekord on tema meelest liiga vähe tähelepanu pööratud näiteks asjaoludele, et Trump tunnistas, et USA on liitlastelt abi saanud ja et ta rääkis Venemaa ohust.

"Ei ole olemas NATO-t ega tõhusat Euroopa kaitset Venemaa vastu ilma USA-ta. Punkt. Nii et Euroopa valikud on lihtsad. Me ei tohi anda Donald Trumpile põhjust kaitsealliansile selga pöörata. Tema süda ei ole liidus, ta ei ole mees, kes instinktiivselt näeks väärtust ja tarkust pikaajalistes suhetes teistega, ja meie rõhuasetus peab olema tema sotsialiseerimisel. Me peame talle selgitama NATO tähtsust ja väärtuslikkust. Teiseks, kui ta nõuab mõistlikke asju - ja ma arvan et kaitsekulutuste tõstmine on väga mõistlik -, siis me peame tegema seda, mida me kõik lubasime teha juba Walesis 2014. aastal," rääkis Valašek.

Berzina hinnangul on Euroopa võtnud lähedasi suhteid USA-ga enesestmõistetavana ning sellest ka tohutult kasu lõiganud. Nende suhete kadumine ei tähenda tema sõnul aga seda, et Euroopa positsioon kokku kukub.

"Euroopa peab välja mõtlema, kuidas olla tugevam. See on väljakutse, sest Euroopal ei ole head ajalugu 28, varsti 27 liikmesriigi tugevast tulevikkuvaatavast tegevusest. Aga nüüd on aeg seda teha," ütles ta.

Vaata ka stuudiointervjuud Andres Kasekampiga: