Komisjon on käivitanud arutelu sellest, mis suuna võtab EL-i kaitsekoostöö pärast Suurbritannia lahkumist blokist.

"Bloki edasine suund algab sellest, et tagame, et kulutame kaitsele nii palju kui on vaja," ütles Juncker reedel Prahas toimuval EL-i julgeoleku- ja kaitsekonverentsil. Ta lisas, et EL peab investeerima rohkem ning efektiivsemalt.

Keskmiselt kulutavad EL-i riigid kaitsele 1,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mida on Ühendriikidest, Venemaast ja Hiinast palju vähem, lisas ta.

USA president Donald Trump nõuab NATO 22-lt EL-i liikmelt kaitse-eelarve kasvatamist kahe protsendini SKP-st.

Samuti kritiseeris Juncker liikmesriikide vähest koordinatsiooni kaitseprojektides. Paljud nendest projektidest tehakse riiklikul tasandil ilma igasuguse koordineerimiseta, ütles ta. Juncker näitlikustas oma väidet faktiga, et EL-i riikides on hetkel 170 erinevat relvasüsteemi võrreldes USA 30-ga.

"Küsimus ei ole enam riiklikus suveräänsuses, vaid Euroopa suveräänsuses," lisas Juncker.

EL teatas kolmapäeval uuest kaitsefondist, mis eraldab 2019. ja 2020. aastal 500 miljonit eurot EL-i eelarvest liikmesriikide relvastuse uuendamiseks ja täiendamiseks. Fond suurendatakse alates 2020. aastast ühele miljardile eurole aastas.

Lisaks kaitse tugevdamisele püsib EL-i julgeoleku jaoks määrava tähtsusena ka NATO.

"NATO on ja jääb Euroopa julgeoleku nurgakiviks," ütles ta. "Oleme erinevad, kuid peame üksteist täiendama nii paljudel viisidel. NATO puudumine pole EL-i jaoks valikuvõimalus. See oleks EL-i jaoks katastroof. Me peame hoidma (üksteisega) kokku," lisas ta.

Mogherini ütles konverentsil, et nüüd on aeg asjad ära teha.

"Lubage mul olla selles küsimuses väga avameelne," ütles Mogherini. "Kui liigume Euroopa julgeoleku ja kaitse suunas, siis see ei ole Suurbritannia lahkumise tõttu Euroopa Liidust ... või muutuste tõttu teisel pool Atlandi ookeani. Me teeme seda, sest meil on seda vaja ning me tahame seda."

Nii Mogherini kui ka Juncker rõhutasid, et julgeolek ja kaitse on kõikide EL-i riikide kodanike kõrgeimate prioriteetide seas. "On üks asi, mida Euroopa kodanikud ütlevad selgelt ja valjult - nad tahavad kaitse ja julgeoleku vallas rohkem Euroopat," ütles ta.