"Kogu naftasektor tuleb lähema seitsme-kaheksa aasta jooksul erastada. Me ei vaja seal riigiettevõtteid," ütles Kudrin neljapäeval Peterburi majandusfoorumil.

Tema arvates "riiklik staatus toob neile pigem kahju, kui kasu".

Endine rahandusminister soovitas taas kord vähendada riigi osalust majanduses. "See on meie sünnimärk, et me ei vähendanud riigimajandust, vaid mõnel puhul hakkasime selle juurde isegi naasma," ütles Kudrin.

"Venemaa vajab majanduskasvuks uut välispoliitikat"

Kudrin rääkis ka seda, et Venemaa vajab majanduskasvuks uut välispoliitikat, sest riigi mitte-toormelise väljaveo maht väheneb järjest.

Kudrini sõnul ulatus varemalt mitte-toormelise väljaveo maht 140 miljardi dollarini, praegu kasinalt 109 miljardini.

Peamine, milles Vene väljavedu Euroopa omale alla jääb, on väiksemate tariifide, tollide ja teiste sarnaste aladega eeliskauplemise vähene osa.

Praegu, arvestamata Sõltumatute Riikide Ühendust, tuleb nende peale vaid üks protsent, kuue aastaga tahetakse see viia kahekümne protsendini, samas USA ümber käib umbes 40 protsenti kaubandusest just eelislepingute alusel, vahendas portaal Fontanka.

Foorumil oli jutuks, et maailma majanduses on märgata suundumust protektsionismile. Kudrin nimetas seda katseks seedida kogutut ja vaadata ringi ning märkis, et kõik riigid rohkendavad oma kaubandussidemeid.

"Vene kasvustrateegiaid kasutatakse vaid 40 protsendi ulatuses"

Kudrin selgitas, et kõikidest Venemaal välja töötatud majanduskasvu strateegiatest on seni täidetud vähem kui pool ja see kajastab riigi planeerimise ebatõhusust.

Tema sõnul on see tase püsinud 2000. aastatest, mil ta koos praguse Sberbanki juhi German Grefiga töötas välja "Strateegia 2010". Seejärel töötati välja "Strateegia-2020" ja presidendiseadlused, milles on samuti strateegilise planeerimise iva. Kõiki neid täidetakse umbes 40 protsendi ulatuses.

Nädala alguses esitas Kudrin koos äriõigusvahemehe Boriss Titoviga Stolõpini klubi nimel ametlikult oma strateegilised reformikavad aastateks 2018 kuni 2024.

Kudrin ütles majandusfoorumil ka, et Venemaa peab kümnekordistama tehnoloogiate ja tellijatega töötavate edumeelsete kõrgkoolide hulka. Eeskujuks tõi Kudrin Peterburi tehnikaülikooli, mis täidab maailma suurimate ettevõtete tellimusi.

Endise rahandusministri Kudrini sõnul peab selliseid kõrgkoole olema vähemalt 150 - 20 miljonilinnas ja suurtes aglomeraatides ehk linnastuis.

"Vene kaitsevõime sõltub juhtkohast tehnoloogiaturul"

Venemaa võimest säilitada juhtkoht tehnoloogiaturul sõltub muu hulgas ka riigi kaitsevõime, rääkis Kudrin.

"Mulle näib, et lähema seitsme aasta küsimus on, kas Venemaa suudab haakuda tehnoloogiarevolutsiooniga. Sellega seostub tootlikkus, kasvutempo, elatustase ja isegi riigi kaitsevõime säilitamine," ütles ta.

Venemaa jaoks on järgmisel kuuel aastal esmatähtis säilitada juhtkoht tehnoloogiaturul ja seda edendada, lisas ta. Kui seda suudetakse, siis püsib Venemaa maailma juhtriikide seas. Kui ei suudeta, siis ei püsita, rõhutas ta.

Kudrin märkis, et riigihaldusreformita ja selle rakenduskavata ei ole tehnoloogiline juhtkoht võimalik.