Soini ütles, et USAd võib küll kritiseerida, aga mõistlikum oleks juhtida Trumpi tähelepanu hoopis sellele, et ka rohelisest energiast võib kasu lõigata ja sellega äri teha.

"Kahju, et see (USA taganemine leppest - toim) juhtus, aga me arvame, et sealt on tee edasi - peame Trumpi ja USAd veenma, et selles paketis osalemine võiks olla hea tehing /.../, et rohelise energiaga võib tulevikus teha suurt äri - see on keel, mida tuleb kasutada," rõhutas Soome välisminister.

Nii tema kui Sven Mikser leidsid, et vaevalt on USA otsusel palju järgijaid.

"Ma ka ei usu, et ameeriklaste otsusel oleks väga palju järgijaid. Mitmed suured, ka väljaspool Euroopa Liitu asuvad suured mängijad selles kokkuleppes on juba jõudnud üle kinnitada oma jätkuvat pühendumust - Hiina, India, Kanada," rääkis Mikser.

Soome jaoks on Pariisi lepe just praegu väga oluline, sest Soome on parasjagu eesistujamaa Arktika Nõukogus. Põhjapolaaralade riike ühendava nõukogu tegevuses on Arktika õrna keskkonna kaitsmine üks keskseid punkte. Arktika Nõukogu üks liige on ka USA, kes pole nõukogu keskkonnakeskset tegevuskava seni kritiseerinud.

"Loomulikult töötame me pidevalt, et kinnitada igaühele, kuidas see on hea tegevuskava. Selles on mõned kesksed punktid - haridus, meteoroloogiline koostöö, ligipääsetavus ja keskkonnakaitse. Ma arvan, et need on tõesti olulised valdkonnad ka tulevikus," sõnas Soini.

Soini rääkis ka koostöövajadusest ohtude ennetamiseks. "Oleme Euroopas olnud õnnelikud, et meid pole veel tabanud suured terrorirünnakud, aga me ei saa olla kindlad, et seda ei juhtu. Seepärast vajame igakülgset koostööd - luurekoostööd, tsiviilühiskonna koostööd, et oma ühiskondade ohutust tagada," sõnas ta.

Rääkides võimalikust mošeede ehitamisest Soomes, sõnas välisminister, et Soomes on tähtis usuvabadus ja palvepaikade rahastamine peab alati olema läbipaistev. Tähtis on ka see, milliseid imaame palgatakse. Peamine on aga see, et olgu inimese usk milline tahes, peavad kõik alluma Soome seadustele, rõhutas Soini.

"Ole sa ortodoks, katoliiklane, luterlane või moslem, see ei anna mingit õigust kalduda kõrvale ühiskonna ja Soome seaduse normidest," nentis ta.

Ühtlasi märkis Soini, et radikaliseerumine on probleem, mille lahendamiseks on tarvis rahvusvahelist koostööd ja konflikti juurtega tegelemist.

"Inimesed, kes külvavad viha, vajavad inimesi, kellel pole tulevikku," sõnas ta.

Välisministrid kõnelesid ka idapartnerlusest, mille puhul Soini mainis, et ei kiida heaks Krimmi illegaalset annekteerimist ega olukorda Ukrainas, kuid peab tähtsaks, et koostöö idapartnerite ning Põhja- ja Baltimaade vahel toimuks ka tulevikus.

Mikser ja Soini vahetasid reedel pärast ühist pressikonverentsi Tallinna ülikoolis mõtteid teemal "Eesti ja Soome - jagatud väärtused ja ühised väljakutsed Euroopas ja maailmas".