Brüsseli terrorirünnakute aastapäeval avaldasid kaks sealset mõttekoda ühise analüüsi ja poliitikasoovituste kogumiku. Ühe mõttekoja juht Roberta Bonazzi ütles, et vaenulikule ideoloogiale ja seda levitavale võrgustikule ei tohi tegutsemisvabadust anda. Seni on seda tehtud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tuleb ainult vaadata, kuidas Katarist ja Saudi-Araabiast pärit rahal lubatakse Euroopas toetada neid islamikeskuseid ja mošeesid, mille puhul on tõestatud, et tegu on radikaliseerumiskeskustega. Nii et jah, absoluutselt, sellel on lastud toimuda. On viimane aeg see lõpetada," rääkis Euroopa Demokraatia Fondi president Roberta Bonazzi.

Analüütikud soovitavad luua usalduslikke suhteid moslemikogukonnaga, toetada kodanikuühiskonda ja pakkuda välja alternatiivseid narratiive.

Suurbritannia peaminister Theresa May rääkis terrorirünnakute järel vajadusest inimesi vägivallateelt ära pöörata, aga ka vajadusest piirata internetis äärmusliku ideoloogia levikut ja võimalusi vägivallategusid planeerida. Bonazzi leiab, et sotsiaalmeediaettevõtted peaksid sellesse rohkem panustama.

"On üllatav, et suured firmad nagu Facebook ja Twitter ja teised ikka veel kõhklevad ja ei ole suutnud sobiva lahendusega välja tulla," ütles ta.

Samas n-ö tagauste loomine, et võimud saaksid jälgida igasugust netisuhtlust, viib teistsuguste ohtudeni.

"Ükski krüpto või muul viisil tagauks ei jää ainult võimude kasutada. See on relv, mida kasutatakse sama palju ka nendesamade ühiskondade vastu," ütles Riigi Infosüsteemi Ameti juhtivanalüütik Liisa Past.