Belgia meedia väitel jäi Graanul Invest ajahätta, kohalik energiaagentuur polnud nõus tähtaega pikendama, projekt kaotas ette nähtud toetuse ja ühes sellega ka majandusliku mõtte, kirjutab Eesti Ekspress.

Graanul Invest teadis, et Langerlo elektrijaama ümberehitamisel rohelisele energiale ehk puidugraanuliküttele, on sellele tagatud Belgia riiklik toetus pikemaks ajaks kuni 2,2 miljardi euro ulatuses ning jaama ümberehitusega tuli ühele poole jõuda tuleva aasta sügiseks.

Graanul Investi omanik ja juht Raul Kirjanen ütles, et jaama ostu-müügilepingus oli klausel, et kui ostja leiab projektis vigu, millest teda ei teavitatud, saab projekti endisele omanikule tagasi anda.
"Seda me ka tegime. Täna on küll kuulutatud välja ettevõtte pankrotimenetlus, aga haldurid vaidlevad riigiga projekti saatuse pärast edasi. Kuidas see kõik lõpeb, on keeruline ennustada. Seega praegu me projekti arendamisega enam ei tegele," ütles ta.

Leht märkis, et Belgia energiaagentuuri surmahoop Graanul Investi plaanidele on võit keskkonnaaktivistidele, kelle väitel pole puidu ahjuajamine roheline tegevus, olgugi et puitu peetakse taastuvaks.

Täiskoormusel töötades oleks 656 MW võimsusega Langerlo jaam kasutanud aastas 1,8 miljonit tonni peamiselt USAst toodud puidugraanuleid, kattes umbes kümnendiku enam kui kuue miljoni elanikuga Flandria elektrivajadusest.